Paet seadustaks sünnijärgse topeltkodakondsuse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisminister Urmas Paet
Välisminister Urmas Paet Foto: Reuters/ScanPix

Välisminister Urmas Paet avaldas toetust sünnijärgse topeltkodakondsuse seadustamiseks ning lootis, et see ei saa poliitilise võitluse küsimuseks.

Eilsele valitsuskabineti istungile esitas välisministeerium küsimuse sünnipärase topeltkodakondsuse teemal, valitsus andis siseministeeriumile ülesande analüüsida probleemi võimalikke lahendusi, et sügisel arutelu jätkata.

Paet avaldas lootust, et siseministeeriumi analüüsidele järgneb võimalikult hea seadusemuudatuse väljatöötamine, milles esikohale seatakse kodanike huvid ja mugavus, mitte poliitiline võitlus. Ta rõhutas, et naturalisatsiooni korras topeltkodakondsuse lubamist praegu ei arutata, vaid jutt käib ainult sünnijärgse topeltkodakondsuse lubamisest.

«Nüüd on 20 aastat Eesti taasiseseisvumisest ja kodakondsusseaduse vastuvõtmisest möödas ja ma arvan, et meil võiks tänaseks Eesti riigis niipalju enesekindlust küll juba selle ajaga kogunenud olla, et me arutame rahulikult läbi kõik need asjad, mis tänapäeva maailmas Eestil on mõistlik teha,» ütles ta.

1. aprillil 1995. a jõustunud kodakondsuse seaduse kolmas paragrahv sätestab, et isik, kes lisaks Eesti kodakondsusele omandab sünniga ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab 18-aastaseks saamisel kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest. Samas tagab Eesti põhiseaduse kaheksanda paragrahvi kolmas lõige, et «kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust.»

«Probleem ongi selles, et kui ühelt poolt vaadata põhiseadust, mis ütleb, et kelleltki ei saa sünnijärgset Eesti kodakondsust ära võtta, teisalt vaadata kehtivat kodakondsusseadust, mis ütleb, et isik, kes lisaks Eesti kodakondsusele omandab sünniga ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab 18-aastaseks saamisel kolme aasta jooksul loobuma ühest neist. Siin on täiesti sisuline vastuolu,» selgitas välisminister.

Tema sõnul algatas just välisministeerium selle küsimuse arutamise, kuna välisriikides Eesti isikuttõendavaid dokumente väljastavad konsulid hakkasid aina tihedamini küsima, kuidas alates järgmisest kevadest kahe sünnipärase kodakondsusega noortega toimida.

«Meie konsulid, peamiselt Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas, on seda teemat hakanud nüüd tõstatama. Nad on soovinud saada selgust, kuidas nad peaksid käituma pärast järgmise aasta 1. aprilli, kui meie välisesindusse ilmub just 18-aastaseks saanud noor inimene, kes on sünnijärgne Eesti kodanik ja samal ajal ka sünnijärgne mõne muu riigi kodanik, ja soovib saada Eesti passi,» rääkis Paet.

Praegu on hinnanguliselt paartuhat inimest, keda sünnijärgse topeltkodakondsuse küsimus puudutab, kuid ministrii sõnul võib nende hulk tulevikus kasvada üle kümne tuhande. Peamiselt käib see Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas sündinud laste kohta, kelle üks või mõlemad vanemad on Eesti kodanikud.

Praegu keelavad Eesti seadused igasuguse topeltkodakondsuse. Kui keegi soovib naturalisatsiooni korras Eesti kodanikuks saada, peab ta oma eelmisest kodakondsusest loobuma ning seda kontrollitakse passi andmisel. Samas on enamikus Euroopa Liidu riikides ning USAs ja Kanadas topeltkodakondsus lubatud. Sünnipärased Eesti kodanikud, kes teist kodakondsust omandades Eesti passist loobunud pole, on seetõttu seadust rikkunud. Riigil sel puhul aga karistusi ja santsioone ette nähtud pole, sest põhiseadus keelab sünnipärasest kodakondsusest ilmajätmise.

«Üheltpoolt meie kodakondsusseadus ei tunnista topeltkodakondust aga põhiseadus ütleb väga selgelt, et sünnipärast kodakondsust ei saa ära võtta kelleltki. Juriidiline ja loogiline vastuolu siin on aga tegelikus elus käivad asjad teistmoodi,» tunnistas minister.

Praeguse tegeliku elu ja seadusepügala vastuolu lahendamise ainsa variandina oskas ta nimetada sünnijärgse topeltkodakondsuse lubamist - põhiseadust selleks, et inimestelt saaks kodakondsuse ära võtta, muutma ei hakata, teistele riikidele ei saa samuti midagi ette kirjutada.

«Tegelikult on see ka praegu selline sisutühi säte nii kui nii. Seda pole tegelikus elus võimalik rakendada, välja arvatud juhul kui isik ise vabatahtlikult Eesti kodakondsusest loobub. Praktiliselt on nii, et enamikul väliseestlasest on jah vähemalt kaks passi, on Eesti pass, kui ta on sünnijärgne kodanik, ja siis on elukohamaa pass,» lisas ta.

Välisministri hinnangul oleks see riigi ja ühiskonna huvides kui mujal maailmas elavad Eesti juurtega inimesed tunneksid kasvõi kodakondsuse ja passi kaudu jätkuvalt sidet Eestiga.

«Minu arvates ei ole see Eesti huvides tänapäeva maailmas, et me ise hakkame läbi raiuma juuri, mis neil inimestel Eestiga on. Kodakondsus ja esivanemad on väga olulised seosed, me ei tohiks neid inimesi eemale lükata,» sõnas Paet.

Tema arvates oleks väga raske seada kahe sünnijärgse kodakondsusega inimesi valimi näiteks Kanada ja Eesti passi vahel. Ja kui valik ka langetada suudetakse, siis oleks see pigem Eestile kaotuseks.

«Välisriigis elaval inimesel võib side Eestiga olla müütiline või abstraktne aga teises riigis elab ta kogu aeg hommikust õhtuni ja õhtust hommikuni ja ta on seal sündinud. Pole vaja väga palju fantaasiat, et kujutada ette, milliseid valikuid need noored hakkavad tegema, millisest passist või kodakondsusest nad loobuvad,» märkis ta.

Paeti hinnangul pärineb tugev vastuseis topeltkodakondsusele ning seetõttu tekkinud õiguslik vastuolu 1990. aastate algusest kui Eesti taasiseseisvus ning kodakondsusseadust loodi.

«20 aastat tagasi oli suur soov ehitada Eesti riik võimalikult kiiresti üles järjepidevana, selle riigina, mis 1940. aasta okupeeriti. Ka riigile olemuslikult väga olulised seadused võeti üle, nende seas ka kodakondsusseadus. Kogu kodakondsuse ideoloogia põhineski sellel õigusjärgsusel, ehk sellel, et Eesti kodakondsuse said sünnijärgselt need, kelle vanemad või vanavanemad olid Eesti Vabariigi kodanikud ka enne 1940. aastat.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles