Riigiprokurör vaidlustas Tallinna ringkonnakohtus erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD) õigeksmõistmise valimiskampaania rahastamisel kehtestatud piirangute rikkumises.
Kristlike Demokraatide süüasja arutatakse ringkonnakohtus
2. märts 2009, 19:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigiprokurör Triin Bergmann taotleb ringkonnakohtult erakonna süüdimõistmist ning sellele suure rahatrahvi määramist.
Tallinna ringkonnakohus arutab süüasja 16. märtsil, ütles BNSile ringkonnakohtu sekretär.
Veebruari alguses mõistis Harju maakohus erakonna õigeks, kuna süüdistusaktist ei nähtunud, et erakonnale inkrimineeritud süütegu oleks toime pandud erakonna kui juriidilise isiku huvides.
Bergmanni hinnangul oleks kohus pidanud erakonnale määrama rahalise karistuse 500 000 krooni, millest reaalselt oleks pidanud välja mõistma 50 000 krooni ning karistuse ülejäänud osa ehk 450 000 krooni oleks välja mõistetud tingimisi kolmeaastase katseajaga.
Erakonna kaitsja vandeadvokaat Vahur Kivistik leidis, et erakond tuleks mõista õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu nende tegevuses oma valimiskampaania rahastamisel.
Jaanuari alguses alanud protsessil kinnitas EKD esimees Peeter Võsu, et erakond pole valimiskampaania rahastamisel seadust rikkunud.
Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi rikkus erakond kui juriidiline isik erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piiranguid, kui laenas valimiskampaaniaks raha eraettevõtetelt.
Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon pöördus mullu jaanuaris riigiprokuratuuri poole palvega kontrollida, kas kristlikud demokraadid on rikkunud erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piiranguid.
Pärast 2007. aasta 4. märtsil toimunud riigikogu valimisi esitas erakond erikomisjonile valimiskulude aruande, mille järgi oli erakond saanud kampaaniaks kokku 2 618 000 krooni, sellest 100 000 krooni laenuna OÜ-lt Järva Holding ja 2 368 000 krooni OÜ-lt Saare Arendusbüroo Grupp.
Sama aasta oktoobri lõpus esitatud täiendavas aruandes näitas erakond kampaaniaks kasutatud vahenditena veel 2 317 500 krooni, millest 1 735 000 krooni oli saadud laenuks OÜ-lt Saare Arendusbüroo Grupp ja 570 000 krooni ACG International OÜ-lt.
Samas polnud ükski EKD-le laenu andnud äriühing krediidiasutus, nagu nõuab erakonnaseadus. Seadus sätestab, et erakond võib sõlmida laenu- või krediidilepingu, kui laenu- või krediidiandja on krediidiasutus.
Eelmisel suvel lõpetas riigiprokurör Bergmann sarnase kriminaalasja erakonna juhi Aldo Vinkeli ja liikme Arne Kuuma suhtes oportuniteediga. Süüasja lõpetamisel kohustus Vinkel tasuma riigituludesse 40 000 ja Kuum 25 000 krooni.
EKD tegutseb alates 1998. aastast ning sel on äriregistri andmetel üle 2100 liikme.
Erakond märkis pärast kohtuotsust, et peab erakondade rahastamist ebaõiglaseks, sest riigikokku mittekuuluvad parteid ei saa riigilt piisavalt raha.
«See ei kata isegi ühe töötaja palka ega minimaalseid kontorikulusid, rääkimata valimiskampaaniast,» teatas EKD. «Kõik muud võimalused on seadusega keelatud, kui mitte arvestada eraisikute annetusi, mis ei ole katnud ühegi erakonna kulutusi.»
Partei lisas, et parlamendierakonnad saavad umbes miljon krooni iga saadiku kohta riigi toetust aastas. Lisaks sellele on neil palgalistel töökohtadel hulgaliselt ametnikke, kes saavad erakondade asju ajada.
«Praegune riigikogu valimise finantseerimine ei ole kooskõlas demokraatlike põhimõtetega, mis garanteeriks igaühele võrdse võimaluse valida ja olla valitav,» lisas EKD.