Siseminister Ken-Marti Vaher kinnitas, et Eesti riik ei hakka kunagi oma kodanikelt sünnijärgset kodakondsust ära võtma ning ministeerium jätkab analüüsi mitme kodakondsuse omamist puudutavates küsimustes, teatas siseministeerium.
Vaher: sünnijärgset kodakondsust ei hakka Eesti kunagi ära võtma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti riik kaitseb oma kodanikke ja kaitseb ka nende õigust sünnijärgsele Eesti kodakondsusele. See on Eesti kodakondsuspoliitika aluspõhimõte, mis on selgelt kirjas Eesti põhiseaduses. Eesti riik ei hakka üheltki sünnijärgselt kodanikult võtma ära Eesti kodakondsust, kummutan sellega kõik sellekohased kahtlused,» kinnitas siseminister Vaher valitsuse kabinetiistungil teemaks olnud mitme kodakondsuse lubamisega seotud küsimuse olulisust.
«Mitmed riigi lubavad oma kodanikele samaaegselt ka teise riigi kodakondsuse omamist, sest tänases globaliseerunud maailmas on inimestel sageli sidemed mitmes riigis. Eestis selle teema üle arutelule peab aga eelnema põhjalik analüüs, et saaks lahenduste pakkumisel arvesse võtta nii olulisi õiguslikke aspekte kui ka muudatuse mõju. Rutakatele ja vähe läbimõeldud sammudele ei tohiks siin olla kohta. Kehtiva seaduse kohaselt peab isik, kellel on lisaks Eesti kodakondsusele veel mõne teise riigi kodakondsus, valima neist ühe, kuid sünnijärgset Eesti kodakondsust kelleltki ära ei võeta,» selgitas Vaher.
Siseministeerium lükkas ümber meedias levinud info, justkui oleks siseministeeriumile viimasel kabinetiistungil antud ülesanne võimalikke lahendusi analüüsida.
«Analüüsi mitme kodakondsuse omamisega seotud õiguslike küsimuste üle alustas siseministeerium juba käesoleva aasta kevadel ning see valmib sügiseks,» kinnitas siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus.
«Analüüsime teiste riikide lahendusi, rahvusvahelist õigust, Eesti põhiseadusega seatud piiranguid ja võimalike muudatuste mõju. Oluline on analüüsida mitme riigi kodakondsuse lubamisega seonduvat terviklikult – nii sünnijärgselt kui naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse saanud isikute vaates ja alles seejärel on võimalik teha otsus võimalike muudatuste kohta,» täpsustas Annus.