Rahaliste raskustega võitlev lennufirma Estonian Air otsib uusi kokkuhoiuvõimalusi.
4. maist sulgeb ettevõte oma maapealse lennuteeninduse üksuse, töö kaotab 120 inimest.
Estonian Airis kaotab töö 120 inimest
3. märts 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile pärastlõunal valitses Tallinna lennujaama reisiterminalis rusuv meeleolu. Hommikul koondamisteate saanud Estonian Airi teenindajatest ei soovinud keegi pildile jääda.
Kuid omajagu ehmunud olid ka nende kolleegid Tallinn Airport GHst, kes nüüd tõenäoliselt peavad teiste töö üle võtma. Kõigile tuli uudis ootamatult, välja arvatud ülemused, kes koomale tõmbamist ammu aimasid.
Reisijate arv väheneb
«Lennureisijate arvu jätkuv kahanemine ja mitme lennufirma lahkumine Tallinna lennujaamast on oluliselt vähendanud meie firmade maapealse teeninduse mahtusid,» selgitas otsust Estonian Airi president ja juhatuse esimees Andrus Aljas. «Seetõttu on praeguses majandusolukorras otstarbekas keskenduda põhitegevusele ja ülejäänud teenused sisse osta.»
Muudatustega loodab Estonian Air jõuda kasumisse. Lennukite maapealse teenindusega ei tegele enamik lennuettevõtteid, nad ostavad teenust just selleks loodud firmadelt.
Seni korraldasid Tallinna lennujaamas maapealset teenindust, sh reisijate lendudele registreerimist, pagasikäitlemist ning lennukite lennueelset ja -järgset teenindamist paralleelselt Estonian Air ja Tallinn Airport GH.
2008. aastal teenindas Estonian Airi maapealse teenindamise üksus 59 protsenti Tallinnast väljuvatest lendudest ning 66 protsenti reisijatest, kuid töömaht on pidevalt vähenenud.
Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik ütles juhtunut kommenteerides, et alla kahe miljoni reisijaga lennujaamades tavaliselt üle ühe maapealse teenuse osutaja pole.
Majanduslikust vaatevinklist hindas ta Estonian Airi nõukogu otsuse igati loogiliseks. Samas lisas Loik, et uudis vajab veel seedimist ehk põhjalikumat analüüsi.
«Ma loodan, et see ümberkorraldus on kasulik nii meile kui lennufirmadele, sest võimaldab tõsta teenuse efektiivsust ja tõenäoliselt ka madalamat hinda pakkuda,» lausus Loik.
Tallinn Airport GH juhatuse esimees Tiit Kepp ütles, et teda valdavad kahesugused tunded. Ühtpidi on hea, et neile tuleb tööd juurde, teisalt on kahju inimestest, kes nüüd tööta jäävad. «Paljudega neist olen üle kümne aasta koos töötanud,» nentis ta.
Kepi juhitavas firmas töötab praegu 94 inimest. «Piltlikult öeldes on lennuk meie käes nii kui rattad maha paneb ja kuni uuesti õhku tõuseb,» selgitas ta.
Siia alla kuulub pagasi ja reisijate registreerimine, pagasi ja posti sorteerimine ning peale- ja mahalaadimine, lennuki balansseerimine, reisijate lennukisse saatmine ja nende vastuvõtt. Vähem tähtis pole ka salongi koristamine kahe lennu vahel.
Palkavad uusi töötajaid
Airport GH praeguse personaliga uutes oludes hommikusel tipptunnil, kui korraga väljub üle 40 lennuki, toime ei tuleks. Näiteks ei jagu laadijaid ja reisiteenindajaid.
Kepp ei soovinud veel öelda, kui palju Estonian Airist koondatavatest inimestest temalt uue tööpakkumise saavad. Osa vajaminevast personalist on kavas ka väljastpoolt palgata, kuid see arv võib ulatuda üle kahekümne.
Airport GH eelmise aasta käive oli 45 miljonit krooni ja kasum viie miljoni krooni ringis. Lepingud on neil sõlmitud 30 lennufirmaga. Estonian Air teenindas lisaks oma kuuele lennukile veel EasyJeti, Czech Airlinesi ja City Airlinesi lennukeid.