«Mina eelistan jätkuvalt 15 maakonda pluss viit linna: Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve,» kirjeldas Kiisler Eesti võimalikku uut haldusjaotust. Minister lisas, et ametnikud valmistavad haldusreformi eelnõu praegu ette.

Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Kiisler tegi radikaalse haldusreformi ettepaneku ka mullu augustis, kuid toona ei jõutud  võimuliitlaste Reformierakonna ja Sotsiaal­demokraatliku Erakonnaga kokkuleppele.

«Minu usk ja lootus on see, et koalitsioonipartnerid on vahepeal haldusreformi suhtes leplikumaks muutunud,» märkis regionaalminister. «Kui ajad lähevad raskemaks, siis valmisolek uuendusi läbi viia suureneb kõvasti, ja praegu tundub, et see hetk on käes.»

Edasiminek vajalik

Kiisleri hinnangul muudaks omavalitsuste järsk vähendamine need palju tugevamaks. Tema sõnul näitavad vabatahtlikult ühinenud omavalitsuste põhjal tehtud uuringud, et valitsemiskulud vähenevad. Ühe ideena võiks uus haldusjaotus Eestis kehtima hakata 2011. aastast.

Ka riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige Hannes Astok pidas muutusi vajalikeks. «Nagu peaministergi on öelnud: oleks narr lasta kriis mööda vajalikke muudatusi tegemata,» nentis ta. «On ju mõistetav, et väga väike omavalitsus ei ole tänases maailmas elujõuline, erandiks on ehk vaid saared nagu Kihnu ja Ruhnu.»

Milliseks reformi sisu kujuneb, peaks aga Astoki väitel minister Kiisleri ja koalitsioonipartneritega kõvasti arutama. «Me oleme väga avatud igasugustele läbirääkimistele,» sõnas ta.

Ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Sven Mikser tõdes, et praegune haldusjaotus on ideaalsest kaugel. «Kindlasti tuleb reformiga edasi minna, kuid arvestades, et senised katsed teha seda väga radikaalsel viisil on olnud edutud, siis ma isiklikult väga sellesse ei usu,» ütles Mikser. «Parem oleks minna edasi näiteks vabatahtlikkuse alusel, luues riiklikult mingisugused stiimulid.»

Oviir ja Teder toetavad

Kiiret haldusreformi ellu viima kutsus ka riigikontrolör Mihkel Oviir, saates eelmisel nädalal kõigile riigikogu ja valitsuse liikmetele kirja, milles põhjendab, miks Eesti vajab viivitamatult haldusreformi.

Eile asus Oviiri seisukohta toetama õiguskantsler Indrek Teder. Tema kinnitusel ei suuda suur osa väikesi omavalitsusi tagada isikute põhiõigusi, omavalitsuste tegevus ja õigusloome ei vasta põhiseadusele ning elanikud on avaliku teenuse kättesaadavuse osas piirkonniti ebavõrdses seisus.

«Olen seisukohal, et olukord, kus suur hulk omavalitsusi ei suuda tagada isikute põhiõigusi, kvaliteetset ja põhiseadusele vastavat korraldust ja menetlust ning õigusloomet, on piisav ja tungiv põhjus riigi kiireks ja otsustavaks sekkumiseks ning uue halduskorralduse kehtestamiseks,» ütles Teder.