Kõmulise meediaorganisatsiooni Wikileaks asutaja, austraallane Julian Assange ei ole lahkunud Londonis asuvast Ecuadori saatkonnast.
Assange'i ja politsei kassi-hiire mäng jätkub
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
29. juuni 2012, 08:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Assange sai käsu minna Scotland Yardi, et Suurbritanna saaks algatada ta Rootsile väljaandmise, edastab Reuters.
Briti ülemkohus langetas otsuse anda Assange Rootsile välja. Rootsi politsei soovib Assange´i üle kuulata seoses tema kahtlustamisega seksuaalkuritegudes.
Assange on olnud Ecuadori suursaatkonnas alates möödunud nädalast, kui ta palus Ecuadorilt asüüli.
Assange`i süüdistatakse kautsjonireeglite rikkumises. Reeglite kohaselt peab ta olema õhtul kella 22. 00 ja hommikul 8.00 vahelisel ajal talle koduarestiks määratud paigas. Ta on selle asemel olnud Ecuadori saatkonnas.
Briti politsei teatas, et kui Assange saabub politseijaoskonda, ta arreteeritakse.
Assange andis eile BBCle intervjuu, öeldes, et Ecuadori asüülitaotlemise seadus kaitseb teda ning ta ei pea saatkonnast lahkuma. Assange`i arvates on Rootsi lihtsalt USA käepikendus ning tegelikult võib ta Rootsi asemel hoopis USA kohtu ette jõuda. USAs aga võidakse talle surmanuhtlus määrata.
USA süüdistab Assange`i diplomaatiliste ja sõjaliste saladokumentide lekitamises.
Ecador ei ole veel Assange`i saatuse kohta otsust langetanud.
Kuna suursaatkond on Ecuadori ala, siis Briti politseil ei ole ilma suursaadiku luba õigust sinna siseneda. Kui ka Ecuador annab Assange`ile asüüli, siis ta peab ikkagi saatkonnast lahkuma ning ta võidakse Suurbritannia pinnal arreteerida.
Selle nädala alguses spekuleerisid mitmed väljaanded, kas Ecuador plaanib Assange, kui talle asüüli antakse, salaja Suurbritanniast ära toimetada.