Michal: riigireformi idee pole uus

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristen Michal
Kristen Michal Foto: Elmo Riig / Sakala

Justiitsminister Kristen Michal lükkas tagasi arvamuse, nagu püüaks ta riigireformi idee algatamisega summutada Silvergate'i afääri.

«Riigireform on plaaniline riigi tegutsemise ja töökorralduse ülevaatamise tegevus. See on meie tööplaanis järgmine riigi toimimise korrastamise tööülesanne, peale avaliku teenistuse reformi ära tegemist. Selle tööülesande algus sõltus vaid sellest, millal koalitsioon saab avaliku teenistuse reformi tehtud,» põhjendas Michal riigireformi üleskerkimise ajastust.

Michal meenutas, et riigireformiga tegelema hakkamisest oli ajakirjanduses suurem arutelu juba eelmise aasta talve alguses. «Ka tollal ütlesid mõned, et see on vaid millegi varjamiseks toodud arutelu. Need ütlemised on küllap tänaseni veebist leitavad. Nagu selgub, ei olnud neil tollal õigus ja ei ole ka täna õigus. Justiitsministri isikust ei sõltu see, kas Eestis on vajalik riigi toimimise ja töökorralduse ülevaatamine,» sõnas Michal.

Minister rõhutas ka, et reformi osas pole praegu veel mitte midagi otsustatud, sest ettepanekuid alles hakatakse koguma, seejärel vaadatakse üle varasemad analüüsid ning tehakse sellest esimene kokkuvõte. Sellele järgnevad osapoolte kaasamisega arutelud ja alles siis on võimalik ühiselt tunnetatavaid probleeme lahendama asuda.

«Tegu on debati algusega. Ei maksa oodata valmis pakkumist, see kujuneb arvamusliidrite, praktikute, teadlaste ja poliitiliste jõudude arutelus. Arutelu ei tule lühike, sest ideid ja küsimusi on kindlasti palju,» arvas Michal.

«Ka ei maksa kinni jääda ühte küsimusesse. Tahame või ei taha, ei ole maavanema institutsioon kindlasti Eesti elu kõige pakilisem küsimus, nad on üks osa tervikust. Teades, et maavanema tööd tegevad inimesed on kenad ja nutikad inimesed, ei maksa seda arutelu, millisena Eesti toimima peab, taandada vaid nende personaalküsimuseks,» leidis Michal.

«Riigireform on laiem teema ja puudutab suuremat ringi. Mis sellest lõpuks saab, sõltub valitud teest, eeskätt argumentide headusest ja sisukusest ning lõpuks poliitilisest - ühiskondlikust konsensusest. Seega tasuks täna lihvida oma ideid, mitte seada küsimuse alla teema, «Millist Eestit me tahame ja kuidas see töötama peaks?» arutamise vajalikkust, milleks me suve lõpupoole ka oma kirjaga üleskutse esitame,» märkis Michal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles