«Eelnõus kajastuv maksimumprogramm on see, et enamikus maakondades tekiksid maakondlikud omavalitsused juba selle aasta kohalike valimiste käigus,» kirjutas Kiisler.

Ta avaldas lootust, et valitsusliit suudab ka selle vajaliku otsuste teha kiirelt ja olles üle pelgalt erakondlikest huvidest. Kui valitsus nii kiire tempoga liikuda ei suuda, annab seadus järgmise võimaluse teha reform ja korraldada vahevalimised koos 2011. aasta riigikogu valimistega.

Omavalitsused osavaldadeks 

«Selleks oleme sätestanud omavalitsuse minimaalseks suuruseks 25 000 elanikku. See piir annab võimaluse ka paindlikumaks lähenemiseks suuremates maakondades. Lisaks oleme ette näinud, et üle 40 000 elanikuga linnad jätkavad eraldi omavalitsustena.»

Senised omavalitsused saavad eelnõu järgi osavalla staatuse. «Uut haldusjaotust otsustades peab tagama ka selle, et inimestele pakutavate teenuste kvaliteet säiliks ja paraneks ja et õigused kvaliteetsetele teenustele oleks tagatud kõikjal üle Eesti ning inimesed saaksid kaasa rääkida ja mõjutada oma elu puudutavate küsimuste otsustamisel,» kinnitas Kiisler.

Valimised viidaks eelnõu järgi läbi analoogiliselt praeguste vabatahtlike liitumistega. Valimisringkonnad peaksid liitujad otsustama konsensuslikult. Kui see ei õnnestu, siis on kogu uus omavalitsus üks valimisringkond. Kohtade arv uues volikogus tuleb kehtivast seadusest.

Kiisler tõi välja rea positiivseid muutusi, mis seonduksid kogu haldusterritoriaalse reformi ühtsete põhimõtete alusel ning korraga kogu Eestis läbi viimisest:

• paranevad elanike võimalused saada avalikke teenuseid ühtlasel tasemel üle kogu riigi
• tänu võimalusele spetsialiseeruda ja seeläbi kaasata paremaid spetsialiste ja anda neile erialast tööd paraneb haldusotsuste kvaliteet
• tänu omavalitsuse suurenevale elanike ja ettevõtjate arvule väheneb omavalitsuste finantsiline ebastabiilsus ja haavatus üksikutest tööandjatest
• muutub omavalitsuste kulude struktuur - vähenevad valitsemiskulud ja seeläbi on võimalik suurendada kulusid investeeringutele ja kodanikele teenuste pakkumisele
• paraneb omavalitsuste suutlikkus planeerida ja suunata suuremate regioonide arengut
• omavalitsuste suurus hakkab paremini ühtima peamiste pakutavate teenuste optimaalse teeninduspiirkonnaga ja seeläbi paranevad omavalitsuste võimalused ratsionaalselt korraldada põhikooli- ja gümnaasiumivõrku, ühistransporti, kultuuri- ja spordiinfrastruktuuri, teedevõrku ja hoolet jne.
• paraneb ettevõtluskliima - ettevõtjate ajakulu kohalike normide tundmaõppimisele ja nendega kohanemisele väheneb, paranevad ettevõtjate konkurentsitingimused pakkuda oma teenuseid omavalitsustele, vähenevad oma ettevõtete eelistamise võimalused
• väheneb elanike siirdumine senistest väiksematest maakondadest ja valdadest suurematesse keskustesse
• kasvab kodaniku võime kaasa rääkida ja mõjutada küsimusi, mis praegu jäävad väljapoole koduomavalitsuse piire.