Riigikogu kultuuri- ja põhiseaduskomisjon hakkavad tõenäoliselt juba suvel arutama õiguskantsler Indrek Tederi ettepanekut muuta erakooliseadust, mis lubab avalikule võimule kuuluvates erakoolides nagu Tallinna vene lütseum õpetada võõrkeeles ega taga tema hinnangul eestikeelse hariduse piisavat kättesaadavust.
Parlamendi kultuurikomisjoni reformierakondlasest esimees Urmas Klaas ütles Postimehele, et kultuurikomisjon ei jää ootama sügisistungjärgu algust ning võtab õiguskantsleri ettepaneku arutlusele juba suvel.
Klaas ei osanud veel öelda, millal komisjon koguneb ning millal võiks ettepanekut arutada riigikogu täiskogu, kes peab hääletusel otsustama, kas asuda seadust muutma või mitte. Tema sõnul vajab õiguskantsleri kiri esmalt analüüsi, millega kultuuri- ja põhiseaduskomisjoni sekretariaat juba tegelevad.
Õiguskantsler teatas täna, et analüüsis Tallinna vene lütseumi loomise järel õppekeele valikuvabaduse regulatsiooni erakooliseaduses ning jõudis seisukohale, et seadus pole põhiseadusega kooskõlas. Tema sõnul lubab seadus riigil ja kohalikel omavalitsustel asutada erakoole, kus kooli pidaja valib ise õppekeele. Seadusega jäetud vabaduse kasutamine läheb tema hinnangul aga põhiseadusega vastuollu.
Tederi sõnul on riik tulenevalt põhiseadusest õigustatud ja kohustatud tagama igaühele eestikeelse õpetuse andmise ulatuses, mis annab inimesele keele näol tööriista enda elu ja ühiskonnaelu korraldamisel.
«Selle kohustuse peavad Eestis elavate inimeste ees võrdselt täitma nii seadusandlik ja täitevvõim kui ka kohalikud omavalitsused. Seepärast on seadusandja kohustatud looma õigusraamistiku, mis tagaks eesti keeles õppimise võimaluse igaühele, olenemata sellest, kas riik või kohalik omavalitsus annab haridust avalik-õiguslikus või eravormis,» ütles Teder ja lisas, et täitevvõim ja omavalitsused peavad omakorda seadusest juhinduma ja tagama põhiõiguse realiseeritavuse.
Eesti õppekeelele üleminek seadustati juba 1993. aastal, ehkki hiljem pikendati selleks ette nähtud üleminekuaega. 2010. aasta juunis võttis riigikogu vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, mille järgi on gümnaasiumi õppekeel üldjuhul eesti keel. Sellest reeglist saab teha põhjendatud erandeid valitsuse loal.
Tallinna ja Narva linnavolikogu taotlesid erandi tegemiseks lube, kuid enamik taotlustest jäeti rahuldamata. Seejärel otsustas Tallinna linnavolikogu kasutada erakooliseaduses ette nähtud võimalust ning asutas Sihtasutuse Tallinna Vene Lütseum, et minna eesti õppekeele nõudest mööda ning jätkata linna toel gümnaasiumihariduse andmist vene keeles. Sama võimalust on lubanud kasutada ka Narva.