Kommentaar: õhku paisatud lennukikütus Eesti veekogusid ei ohusta

, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TLN03:PATRULL-LEND LENNUSALGA LENNUKIGA:TALLINN,EESTI, 23JAN03
Patrull-lend lennusalga lennukiga L-410 UVP. 
kr/Foto KÜLLIKE ROOVÄLI   POSTIMEES
TLN03:PATRULL-LEND LENNUSALGA LENNUKIGA:TALLINN,EESTI, 23JAN03 Patrull-lend lennusalga lennukiga L-410 UVP. kr/Foto KÜLLIKE ROOVÄLI POSTIMEES Foto: KÜLLIKE ROOVÄLI/PM/SCANPIXS BALTICS

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna juhataja Arvo Veskimetsa sõnul ei ole põhjust karta, et Läänemere kohal õhku paisatud lennukikütus jõuaks Eesti vetesse.

Prantsuse lennufirma Air France'i lennukil Airbus A380 tekkisid tehnilised probleemid teel Prantsusmaalt Pariisist Jaapanisse Tokyosse. Lennuk pöördus Ahvenamaa kohal tagasi Pariisi, samal ajal osa kütusest õhku paistes. Rootsi lennuturvalisuse asjatundja Hans Kjälli arvates võis väljutatud reaktiivkütuse maht ulatuda 90 000 liitrini.

Taolisi juhtumeid tuleb lennuliikluses ette väga harva ja peamiselt suurlennukitega. «Suurtel õhusõidukitel on olemas maksimaalne stardikaal ja maandumiskaal. Maandumiskaal on seejuures väiksem,» selgitab lennuameti lennutegevuse osakonna juhataja Jaanus Ojamets.

«Õhusõiduk, mis on sunnitud lennu algfaasis tagasi pöörduma või tegema hädamaandumise, aga ei ole veel saavutanud lubatud maandumiskaalu, peab kuidagi lisakaalust vabanema. Sellistel juhtudel kulutatakse kütust õhus tiirutades. Kui selleks ei ole aega ega võimalust, pumbatakse lubatud kaalu saavutamiseks osa kütusest välja.»

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna juhataja Arvo Veskimetsa sõnul ei ole põhjust karta merevee reostust, kuna lennukikütus on kerge ja hajuv. Väljapaisatud kütus pihustub atmosfääris laiali ja päikese ning tuulte mõjul hajub suurele alale. Hiljem väikeses kontsentratsioonis alla langedes see loodusele suurt kahju ei tekita.

«Tagajärgedest võiks juttu olla siis, kui lennukütus paisatakse välja joogivee reservuaaride juures või näiteks lindude pesitsemisperioodi ajal kaitseala läheduses. Samuti on ohtlik kütust heita välja madalal kõrgusel.» Veskimetsa sõnul ei ole kartust, et 5000 meetri kõrgusel Läänemere kohal õhku paisatud kütus jõuaks Eesti vetesse.

Sarnane juhtum leidis Eesti lähiümbruses viimati aset aastal 2003, kui Londonist Indiasse suunduv reisilennuk pidi probleemide tõttu tagasi Londonisse pöörduma ning oli sunnitud ohutuse eesmärkidel osa kütusest õhku paiskama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles