Riigieksamid on oma praegusel kujul, määrates korraga abiturientide koolilõpetamise ja ülikooli astumise, oma aja ära elanud ning takistavad õpilaste ja õpetajate arengut, leiab Eesti Lastevanemate Liit (ELL).
Eesti Lastevanemate Liit tahab kohustuslikest riigieksamitest loobuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on Eesti Lastevanemate Liidu ametlik seisukoht, et eksamid nende praegusel kujul, kus nad otsustavad õpilase kooli lõpetamise ja samal ajal ka ülikooli sissepääsu, tuleb viivitamatult lõpetada,» ütles liidu juhatuse esimees ja füüsikaõpetaja Enn Kirsman.
Tema sõnul on riigieksamid aja jooksul karikatuuriks muutunud ning tapavad nii õpilaste kui ka õpetajate loovust. Valdav osa riigieksameid on tema etteheidete kohaselt keskendunud faktide tuupimisele ja taasesitamisele, mitte info analüüsile ja oskuste rakendamisele.
Kirsman tõi näite reaalteadustest, kus füüsika- ja matemaatikaeksamiteks peavad õpilased tuupima pähe paarsada valemit ning seetõttu jääb vähem aega probleemi ära tundmise ja lahendamise harjutamiseks. Õpetaja hinnangul suurendaks eksamitel valemiteatmike kasutamise lubamine oluliselt reaalainete eksameid valivate gümnasistide arvu.
«Õpilased ja nende õpetajad saaksid õppimisel-õpetamisel keskenduda sisulistele küsimustele, mitte punnitada sadu valemeid pähe õppida, et need siis kiiresti peale eksami toimumist ära unustada, sest uued valemid ja faktid vajavad operatiivmälus ruumi,» lausus Kirsman.
ELL on vastu ka ülejärgmisest õppeaastast jõustuvale muudatusele, mis võtab õpilastelt vabaduse oma riigieksameid valida, tehes kohustuslikuks emakeele, võõrkeele ja matemaatika lõpueksamid kõigile abiturientidele kohustuslikuks.
«Tekkiv olukord meenutab keskaegset abielu, kus ei pruut (õpilased) ega peigmees (õpetajad) ei soovi abielluda, aga vanemad (ministeerium, eksamikeskus) on nende eest ära otsustanud, et abielu (riigieksam) on neile hea,» võrdles Kirsman.
Füüsikaõpetaja avaldas hämmeldust selle üle, kuidas kohustuslik matemaatikaeksam reaalainetes vähemvõimekaid õpilasi seda ainet rohkem armastama. Ta tõi välja, et suure osa põhikooli või gümnaasiumi pooleli jätmiste taga on edasijõudmatus matemaatikas.
«Uuringud kinnitavad ka seda, et võrreldes lugemisega tunduvad aritmeetilised võimed sõltuvat rohkem neurokeemia ja geenide osast, kui juhendamise määrast, epidemioloogilised uuringud on näidanud, et matemaatikahäiret ja probleeme matemaatikaga esineb 6-l kuni 21-l protsendil kooliealistest lastest, kusjuures gümnaasiumiosas suureneb vastav diagnoos võrreldes põhikooliga kordades,» rääkis Kirsman. Ta lisas, et düsgraafia diagnoosi saanud õpilased saavad emakeele eksamist vabastuse, kuid matemaatikahäiret Eestis meditsiiniliselt ei diagnoosita.
ELL on seisukohal, et praegused riigieksamid tuleb viivitamatult kaotada ning asendada küpsuseksamitega, mille kirjalikus komplekseksamis kontrollitaks lisaks faktiteadmistele ka nende rakendamise oskust ning asjadest arusaamist. Selle kõrval näeb ELL paaritunnist intensiivset vestluse vormis suulist eksamit, mis selgitaks välja noore sotsiaalse küpsuse, maailmavaate, väärtushinnangud, lugemuse ja kultuuritausta. Need eksamid määraksid ainult keskkooli lõpetamise, ülikooli astumiseks soovitab liit katseid.
«Viimase kooliaasta jõuluvaheajal võiksid toimuda ülikoolikatsed, nende põhjal moodustub mitteformaalne pingerida, mis formaliseerub pärast seda kui küpsustunnistus taskus. Kui koolilõpetajal on enne küpsuseksamile minekut teada oma võimalused soovitud erialal jätkamise kohta, on hirm eksamil ebaõnnestumise ees väiksem,» selgitas Kirsman ettepanekut.