Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Kiisler saatis eile peaminister Andrus Ansipile haldusreformi eelnõu ja loodab, et see peatselt valitsuse kabinetiistungil arutlusele võetakse ning võimuliit plaani veel sel sügisel koos kohalike omavalitsuste valimistega ka ellu viib.

Ministri plaani järgi peaks tulevikus omavalitsuses elama vähemalt 25 000 inimest ning Eestisse jääks pärast kohalike omavalitsuste valimisi oktoobris 20 omavalitsust – 15 praegust maakonda ja viis suuremat linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Kohtla-Järve.

Kiisler märkis, et lähtuvalt elanike arvust võib kaks omavalitsust luua ka Harjumaale, Viljandimaale, Ida-Virumaale ja Lääne-Virumaale, kuid ta ise seda sammu ei poolda.

Plaani elluviimiseks tahab regionaalminister, et riigikogu kiidaks uue seadusena heaks Eesti haldusterritoriaalse reformi seaduse ning muudaks praegu kehtivat Eesti territooriumi haldusjaotuse seadust.

Poliitikud ootel

Praegustest valdadest kujuneksid idee kohaselt piiratud õigustega osavallad. Kiisler näeb, et haldusreformi tulemusena kujuneksid senistest palju tugevamad ja väiksemate halduskuludega omavalitsused.

Nii Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) juhatusse kuuluv Eiki Nestor kui ka Reformierakonna peasekretär Kristen Michal tunnistasid, et pole Kiisleri reformiplaani näinud, kuid ütlesid, et ootavad ettepanekut suure huviga. Samas tõdesid nad, et haldusreform enne sügisesi valimisi on ebareaalne.

«See, et asjaga on tegeleda vaja, on jumala õige,» lausus riigikogulane Nestor. «Kuid sel sügisel ei ole võimalik niivõrd tõsist reformi niimoodi puusalt lastes teha. See võtab kindlasti rohkem aega, see tuleb korralikult läbi arutada.»

Nestori sõnul taandub kogu haldusreformi põhiiva sellele, kuidas ära jagada kohustused ja õigused riigi ehk keskvalitsuse, loodava maakondliku omavalitsuse ja praeguse valla ehk tulevase osavalla vahel.

«Kui Kiisler suudab eesmärgi korralikult püsti panna ja ära jagada, mida teeb riik, maakond ja mida osavald, siis see on haldusreformi eesmärk ja me ootame ta ettepanekuid suure huviga,» lisas ta. «Kui see ettepanek koosneb aga ainult piiridest või numbrist, siis seda pole mõtet arutada.»

Nestori sõnul võiks praeguste valdade juurde vabalt alles jääda valitav volikogu ning maakondlikust võimust võiks kujundada teise tasandi omavalitsuse. Tema hinnangul jäävad paljud vallad praegu hätta hariduse, tervishoiu ja ühistranspordi korraldamisega ning maakondlik omavalitsus võiks nende lahendamisel palju edukam olla.

Reform võib tulla aastal 2011

«Tegelikult on seda plaani oodatud juba poolteist aastat ja minu arvates on hea, et nüüd on see lõpuks olemas ja me saame selle üle arutada,» lausus Michal. «Kuid tähtsam kui kaar­di joonistamine ja numbrite tagaajamine on see, kas omavalitsus suudab pakkuda paremat teenust sama raha eest või sama teenust odavama raha eest.»

Michal ja Nestor pidasid võimalikuks haldusreformi läbiviimist aastal 2011. Ka Kiisleri idee järgi võiks reformi ellu viia 2011. aastal, kui tänavu selle tegemiseks poliitilist kokkulepet ei saavutata.

Viljandi reformierakondlasest linnapea Kalle Jents ütles, et ei näe, mida linn maakonda loodavast ühest omavalitsusest võidaks. Samas tunnistas ta, et Viljandimaal on arutatud plaani jätta tulevikus maakonda kaks suurt omavalitsust.

Jentsi sõnul hõlbustaks suuremad omavalitsused haridusreformi tegemist. «Laste arv väheneb, kuid  iga vald püüab oma pooltühje koole alles jätta,» märkis ta. «Kui oleks üks suur omavalitsus, oleks lihtsam otsustada.»

Ainult koos valimistega

Plaanitavat haldusreformi on võimalik läbi viia vaid koos valimistega. Kiisleri plaani kohaselt moodustavad valimisringkonnad liituvate kohalike omavalitsuste volikogud konsensuslikult ning kui kokkuleppele ei jõuta, moodustatakse terves tulevases omavalitsuses üks valimisringkond.

Aastal 2011 ei peaks praeguse kava järgi kohalike omavalitsuste valimisi olema, kuid näiteks peaminister Andrus Ansip on välja käinud idee, et tulevikus võiks koos pidada parlamendivalimised (järgmine kord aastal 2011) ja kohalike volikogude valimised. Nestori hinnangul on aga mõeldav, et koos riigikogu valimistega peetaks 2011. aastal ka maakondliku volikogu valimised, et seeläbi haldusreform ellu viia.

Valitsuse neljapäevase kabinetiistungi päevakorras, mille peaminister eile kinnitas, haldusreformi polnud, kuid erakorraliselt saab Kiisler selle päevakorda lülitamist taotleda veel neljapäevalgi.