Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Prii: riigikogu vajab selgete reeglitega käitumiskoodeksit

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuhi Asso Prii hinnangul vajab riigikogu üldiseid eetikaprintsiipe kirjeldava dokumendi asemel koodeksit, mis näeb saadikutele ette konkreetsed käitumisreeglid.

Prii ütles pärast koodeksit ette valmistava riigikogu liikme Kaja Kallase ning korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni juhtiva Andres Anveltiga kohtumist, et käitumiskoodeks ei tohiks jääda oma sõnastuses väga üldiseks ega piirduda deklaratsiooniga, et riigikogu liikmed peavad käituma väärikalt ja ausalt.

«Kindlasti võiks ka see põhimõte olla koodeksis kirjas, kuid lisaks tuleks seal anda riigikogu liikmetele konkreetsed suunised, kuidas käituda olukorras, kus neil võib tekkida huvide konflikt,» lausus Prii.

Ta tõi näiteks, et kui seaduse järgi tuleb ametiisikul end konfliktiolukorras otsuse tegemisest taandada, siis riigikogu liige peaks oma huvid avalikuks tegema alati ka siis, kui otsust ei langetata, kuid arutatakse küsimust, mis teda või tema ärihuvisid võib puudutada.

Samuti peaks koodeks Prii sõnul käsitlema huvigruppidega toimetulekut ja andma saadikutele juhiseid, kuidas käituda lobiorganisatsioonide või inimestega, kes püüavad oma huvisid riigikogu liikmete kaudu realiseerida, ning millal nõustuda näiteks kingituste vastuvõtmisega. Tema hinnangul võiks arutada ka piirmäära seadmist, mida ületavaid kingitusi vastu võtta ei tohiks.

Prii märkis, et ühing on juba varem arutanud ka seda, milline võiks olla käitumiskoodeksi täitmise järelevalve. Ühelt poolt on tema sõnul selge, et väga rangeid karistusi ei saa rikkumiste eest ette näha, sest siis oleks keeruline saada dokumendile riigikogu kõigi liikmete toetust. Teisalt ei tohiks karistavad mehhanismid tema sõnul koodeksist ka välja jääda, et võimalikele rikkumistele antaks alati selge hinnang.

Prii sõnul võiks rikkumistele lõpliku hinnangu andjaks olla näiteks riigikogu juhatus, kel võiks olla õigus teha saadikutele noomitusi. Samas peaks sellele tema sõnul eelnema arutelu mõnes riigikogu siseses nõuandvas kogus, mis koodeksi täitmist jälgiks.

Prii lisas, et tema hinnangul on tunnustust väärt, et koodeksi ettevalmistamisel on Kallas haaranud initsiatiivi ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond on esimese parteina kinnitanud valmisolekut koodeksi loomist aktiivselt toetada. Nüüd on tema sõnul vaja, et algatusega liituksid selgesõnaliselt ka teised parlamendierakonnad, et koodeksist kujuneks mõjus ning praktikas töötav dokument.

Eilsel kohtumisel andsid Korruptsioonivaba Eesti esindajad saadikutele koodeksi koostamiseks omapoolseid soovitusi ning kinnitasid valmisolekut dokumendi loomises ka edaspidi osaleda.

Tagasi üles