Teder ootab riigikogult toetusstreikidest etteteatamise aja pikendamist

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indrek Teder
Indrek Teder Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Õiguskantsler Indrek Teder tegi riigikogule sel nädalal juba teise ettepaneku muuta seadust, kuna peab kollektiivse töötüli lahendamise seaduses toetusstreikidest etteteatamise kolmepäevast tähtaega liiga lühikeseks.

Õiguskantsleri kantselei teatel tõusis streigiregulatsiooni põhiseaduspärasuse küsimus päevakorrale tänavu märtsis, mil toimunud streigilaine ajal korraldati kahe peastreigi toetuseks hulgaliselt toetussstreike, sealhulgas ka elutähtsaid teenuseid osutavates ettevõtetes. Teder jõudis kollektiivse töötüli lahendamise seadust analüüsides seisukohale, et toetusstreikidest etteteatamise kolmepäevane tähtaeg on ebaproportsionaalne ning põhiseadusega vastuolus.

Tederi sõnul on toetusstreigist etteteatamise tähtaeg ilmselgelt liiga lühike selleks, et näiteks elutähtsaid teenuseid osutavad vee-, gaasi-, jäätme- ja elektriettevõtjad suudaksid oma tööd hädavajalikus mahus ümber korraldada. Praeguse etteteatamisaja juures on õiguskantsleri sõnul reaalne oht, et nii ettevõtjad kui riik ja elanikud võivad kannatada toetusstreigi korraldamise tõttu ülemäärast kahju.

Toetusstreigist etteteatamise tähtaja pikendamine ei vähendaks Tederi hinnangul streigi mõjusust, kuid aitaks samas tagada, et elanikud ei jääks toetusstreigi tõttu näiteks vee ja elektrita ning ettevõtjad saaksid pärast toetusstreigi toimumist ettevõtlusega edasi tegeleda. Ta märkis, et toetusstreigi eesmärk ei ole kahjustada oma tööandjat, riigi toimimist või elanikkonda, vaid näidata toetust peastreigis osalejatele.

«Toetusstreigi mõjusus väljendub selle korraldamisega, mistõttu ei vähene see juhul, kui töötajatel on võimalik õiguspärane toetusstreik läbi viia, teatades sellest pikemalt ette. Kui avalikkus ning tööandjad saavad toetusstreigi toimumisest varem teada, võib toetusstreigi toimumine evida laiemat kõlapinda ning selle mõjusus isegi suureneda,» ütles õiguskantsler.

Ta juhtis ühtlasi tähelepanu, et näiteks peastreikijate tööandja on praegu toetusstreikijate tööandjaga võrreldes majanduslike kahjude piiramisel soodsamas olukorras, kuna peastreigist tuleb teada anda vähemalt kaks nädalat ette.

Õiguskantsler saatis täna riigikogule ettepaneku viia kollektiivse töötüli lahendamise seadus põhiseadusega kooskõlla. Tegu on sel nädalal juba teise parlamendile tehtud ettepanekuga: üleeile saadetud kirjas palus ta muuta erakooliseadust, mis lubab avalikule võimule kuuluvates eragümnaasiumides nagu Tallinna vene lütseum anda võõrkeelset haridust ega taga seega eestikeelse õpetuse piisavat kättesaadavust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles