Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsleri Erkki Koorti hinnangul ei saa siseministeerium ja politsei täita ühiskonna ootusi, kui räiged rikkujad pääsevad kohtus kergelt.
Asekantsler kritiseeris teravalt kohtute tööd
5. juuli 2012, 00:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida prefektuuri korrakaitsjad pidasid laupäeval kinni 29-aastase Aimari, kes ületas politseinike eest põgenedes piirkiirust pea kolmekordselt ja kihutas kuni 290 kilomeetrit tunnis. Kohus määras mehele aga kaks päeva aresti.
«Selline kohtuotsus on ennekuulmatu,» sõnas Koort.
Koorti sõnul ootab ühiskond, et liiklussurmade number langeks ja rikkujaid ohjeldatakse, kuid politseil ja siseministeeriumil on raske midagi ära teha, kui räigete rikkumiste eest määratakse naeruväärseid karistusi.
Koort tõstis viimasest juhtumist esile, et politseinikud viisid mootorratturi kohe arestikambrisse, kuid kohtunik määras rikkujale karistuseks arestikambris oldud päevad ehk rikkuja jalutas kohtusaalist vaba mehena minema.
«Kui tema suurim kiirus oli hinnanguliselt 290 km/h tunnis, siis ta sai kummagi saja kilomeetri ületamise eest ööpäeva,» selgitas Koort. «Kui kiiruseületamine 100 km/h võrdub päevaga, siis maksimumkaristuse, mis on 30 päeva, määramiseks peaks rikkuja sõitma 3000 km/h.»
Koorti väitel tuleks karistust määrates arvesse võtta ka rikkumise iseloom.
«Iisakusse kihutas ta hullumeelselt sisse,» sõnas Koort. «See inimene pani ohtu tuhat inimest ja vastus ühiskonna poolt on, et seadustati ära need päevad, mis ta niigi arestikambris oli.»
«Oleks ta kinni pidanud, kuid ta hakkas politsei eest põgenema. Mis õiguskuulekusest saab tema puhul juttu olla,» lisas asekantsler. «Väga raske on politsei otsa vaadata ja loota, et olukord paraneks, kui karistuspoliitika on selline, et inimene kihutab koolivaheajal alevi vahel ja põgeneb politsei eest ning sisuliselt ei juhtu temaga midagi.»
Koort rõhutas ka, et kui vaadata joobes juhtimist, siis väärtegude eest on karistused sageli rängemad kui kuritegude eest ehk kohus määrab rikkujatele, kelle joobeks on mõõdetud üle 1,5 promilli, karistuseks vähem kui alla 1,5-promillise joobega juhtidele.
Samuti tõi Koort välja, et 20. juunil peeti kella 9 paiku Võru-Tartu-Luhamaa maanteel kinni ratastraktor, mida juhtinud meesterahval tuvastati joove. Kohtuistungil nõuti mehele šokivangistust viis päeva, kuid kohus määras mehele 100-eurose trahvi.
Koorti väitel on selliste rikkujate koht olla ühiskonnast pikemalt isoleeritud ja äärmiselt oluline on, et ühiskond mõistaks nad ühiselt hukka.
«See on ikka väga-väga räige. Politsei võib neid kinni pidada, kuid kui karistuspoliitikal käitumisele mõju pole, siis tulemust me ei saavuta,» väitis Koort. «Ikka on meie tuttavad ja lähedased selliste hullude tõttu ohus.»
Koort tunnustas, et ühiskond on tegelikult astunud suure sammu selles suunas, et liiklusrikkumisi ei tolereerita – nii on tema hinnangul jäänud vähemaks näiteks tuledega vilgutamist, et autojuhte politseipatrullist teavitada.
«Ennetus on ääretult oluline, et sellised asjad ei juhtuks. Kuid kui juhtuvad ja saadakse väike karistus, saadab see kontingendile, kes saabki ainult karistusest aru, väga vale sõnumi,» nentis asekantsler.
Koorti sõnul on kohtud küll sõltumatud, ent kui võetakse hoiak, et otsuste kohta ei tohi midagi öelda, siis liigutakse hoopis teistsuguse riigikorra suunas.
Asekantsleri sõnul on nii prokuratuuri, politsei kui ka kohtute esindajad varasemalt kohtunud, kuid karistuspoliitika peaks käima ühte jalga, mis praegu ei toimu.
«Siseministeerium ja politsei ei saa täita ühiskonna ootusi, kui räiged rikkujad pääsevad kergelt,» nentis Koort. «Ma ei räägi sellest, kui inimene ei pane hajameelsusest märki tähele, kuid kui kiiruspiirang on 90 ja tema kiiruseks mõõdetakse 160, siis ei saa hajameelsusest rääkida.»