Õiguskantsler Indrek Teder tegi riigikogule sel nädalal juba kolmanda ettepaneku, kus seekord soovitab muuta kodakondsuse seadust.
Teder tegi riigikogule ettepaneku muuta ka kodakondsusseadust
5. juuli 2012, 10:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teder alustas seaduse kontrollimiseks menetlust pärast seda, kui tema poole pöördus kaks üle 26 aasta Eestis elanud ning Eesti kodanikuna ühiskondlikus ja poliitilises elus osaleda soovivat inimest. Samas pole neil võimalik kodakondsust saada, kuna nad viibivad töö tõttu Eestist eemal kauem, kui seadus lubab. Kodakondsuse taotlemisel tuleb seaduse järgi Eestis viibida vähemalt 183 päeva aastas, kusjuures riigist ei või eemal olla kauem kui 90 päeva järjest.
Tederi sõnul tähendab see, et Eesti ühiskonda tegelikult integreerunud inimene peab kodakondsuse saamiseks muutma märkimisväärselt oma senist elukorraldust, töökohta ja ehk isegi elukutset. Samuti tähendab see tema sõnul, et kodakondsuse taotlejaid koheldakse töökoha tõttu erinevalt.
Teder märkis, et inimese ja riigi vahel tiheda seose tekitamisele võib paiksusnõue küll kaasa aidata, kuid kõigil juhtudel ei pruugi see olla vajalik. «Leian, et tänasel päeval on oluline arvestada nii Euroopa Liidu tasandil tunnustatud töötajate vaba liikumise põhimõttega kui rahvusvaheliselt tunnustatud käsitlustega inimõigustest ja inimväärikusest,» lausus ta.
Tederi sõnul peab kodakondsuspoliitika kahtlemata toetama eesmärki, mille kohaselt peab riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. «Samas ei tohi kodakondsuspoliitika välistada nende inimeste kodanikuks saamist, kes on tegelikult juba Eesti ühiskonda sulandunud, ega muuta kodanikuks saamise tingimusi ülemäära raskeks, mis sunnivad taotlejat tegema märkimisväärseid muudatusi oma elukorralduses,» ütles ta.
Seega asus õiguskantsler seisukohale, et kodakondsusseaduses sisalduv paiksusnõue on oma eesmärgilt põhiseaduspärane, välja arvatud osas, kus see ei võimalda arvestada konkreetse juhtumi asjaolusid ega teha üldisest piirangust põhjendatud erandeid. Selles osas on vastav säte tema sõnul ebaproportsionaalne ehk põhiseadusega vastuolus.
«Erandi tegemise võimaluse ettenägemine ei muuda üldist kodakondsuspoliitikat, vaid võimaldab kodakondsust saada inimesel, kes vastab muudele tingimustele, kelle pere ja kodu on Eestis, aga kes käib välismaal tööl, ehk kes on välismaalane üksnes õigusliku staatuse poolest,» lisas Teder riigikogule tehtud ettepanekus kodakondsuse seadust muuta.
Sel nädalal on õiguskantsler teinud parlamendile seaduste muutmiseks veel kaks ettepanekut. Esmaspäeval saadetud kirjas palus ta muuta erakooliseadust, mis lubab avalikule võimule kuuluvates eragümnaasiumides nagu Tallinna vene lütseum anda võõrkeelset haridust ega taga seega eestikeelse õpetuse piisavat kättesaadavust. Eile tegi ta ettepaneku muuta kollektiivse töötüli lahendamise seadust, pidades toetusstreikidest etteteatamise kolmepäevast tähtaega liiga lühikeseks.
Viimase aasta jooksul on õiguskantsler teinud riigikogule kokku kuus ettepanekut viia seadused põhiseadusega kooskõlla. Ettepanekuid peab arutama riigikogu täiskogu, kel tuleb hääletusel otsustada, kas asuda seadust muutma või mitte.