Valitsuskabinet kiitis täna heaks sotsiaalminister Hanno Pevkuri esitatud tegevuskava, mis pakub meeste ja naiste palgalõhe vähendamiseks välja mitmesuguste analüüside koostamise, koolituste korraldamise, aga ka näiteks naisjuhtide mentorlusprogrammi ellukutsumise.
Statistikaameti viimastel andmetel oli meeste keskmine brutotunnipalk mullu oktoobris naiste palgast 22,9 protsenti suurem. Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud uuringus ei eristunud aga ühtki tegurit, mida saaks pidada Eesti soolise palgalõhe peamiseks põhjuseks. Ministeerium märkis, et kuna palgalõhet mõjutavad mitmed üksteisega seotud asjaolud, siis saavad ka lahendused seisneda üksnes terviklikus lähenemises.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur pidas koolitus- ja teavitustöö kõrval äärmiselt oluliseks soolise segregatsiooni vähendamist, öeldes, et kui selles osas oleks võimalik ühiskondlikke hoiakuid natuke muuta, vähendaks see kindlasti palgalõhet.
Ta tõi näiteks, et kõige suurem ehk üle 30-protsendiline sooline palgalõhe on Eestis praegu kokkade seas, ehkki kõigist kokkadest 84 protsenti on naised. Tema sõnul võib meeste ja naiste nii suure palgaerinevuse selgituseks üldistatult öelda, et tippkokana töötavad valdavalt mehed, koolikokana aga naised. Palgaerinevustest rääkides tõi ta esile ka ehitusvaldkonna, kus töötavad keskmisest kõrgema palgaga valdavalt mehed, ning tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande valdkonna, kus palgad on keskmisest madalamad ning töötajateks enamasti naised.
Tegevuskava näebki ette ühe meetmena haridus- ja tööalase segregatsiooni vähendamise ja kaotamise. Samuti on tegevuskava kohaselt võimalik palgalõhet vähendada, kui rakendada paremini soolise võrdõiguslikkuse seadust, parandada töö-, pere- ja eraelu ühitamise võimalusi, arvestada soo aspektiga haridus- ja tööpoliitikas, analüüsida organisatsioonipraktikaid ja palgasüsteeme ning vajadusel toetada nende muutmist.
Nende meetmete rakendamiseks on dokumendis kirjas 13 tegevust, mis tuleks sotsiaalministeeriumi hinnangul lähemate aastate jooksul ellu viia. Nii näiteks tuleks seaduse paremaks rakendamiseks välja töötada palgalõhe statistika kogumise uus kontseptsioon, korraldada teavituskampaania, uuendada soolise võrdõiguslikkuse alast veebilehte, töötada välja ametnike koolitusprogramm ning koolitada juriste ja tööandjaid.
Samuti soovib ministeerium toetada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleid, et inimesi diskrimineerimise eest paremini kaitsta. Muuhulgas tuleks korraldada ametnikele koolitusi ja konsultatsioone, koostada infomaterjale naiste ja meeste võrdsest kohtlemisest ja võrdõiguslikkuse edendamisest ning läbi viia ebavõrdsuse ja diskrimineerimise kogemise alane uuring.
Lisaks tuleks tegevuskava kohaselt tugevdada soolist võrdõiguslikkust edendavaid mittetulundusühinguid, viia läbi võrdõiguslikkuse monitooring ning koostada tööelus toimuva soolise ja seksuaalse ahistamise analüüs.
Töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks tahab sotsiaalministeerium välja töötada meetmete kogumi, millega muuhulgas propageerida töötaja- ja peresõbralikku, soolist võrdõiguslikkust edendavat töökeskkonda, samuti toetada väikeprojektide kaudu töö-, pere- ja eraelu tasakaalu pooldavaid tööandjaid ning analüüsida lapsevanemate ja mitte-eestlaste töö- ja pereelu ühitamise võimalusi.
Haridussektoris soo aspektiga arvestamiseks ja segregatsiooni vähendamiseks tuleks kava kohaselt välja töötada soolise võrdõiguslikkuse moodul õpetaja eriala õppuritele, üldisem moodul ülikoolide sissejuhatavate ainete läbijatele ning mentorlusprogramm naisjuhtidele. Ka tuleks ministeeriumi hinnangul välja töötada ja juurutada avaliku teenistuse teenistuskohtade klassifitseerimise metoodika.
Valitsusele tegi tegevuskava koostamiseks ettepaneku riigikogu eelmise aasta detsembris. Sotsiaalministeerium teatas täna, et kavatseb järgmisena tuleval aastal kokku panna võrdsete võimaluste edendamise arengukava, mis samuti käsitleb võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ning ka palgalõhe probleeme.