NATO välisministrid annavad ilmselt juba neljapäeval rohelise tule kõrgetasemeliste sidemete taastamiseks Venemaaga ning kinnitavad samas Gruusia ja Ukraina tulevikulootusi alliansiga ühinemiseks.
NATO kavatseb jätkata Moskvaga kõrgetasemelisi suhteid
4. märts 2009, 14:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna kinnitasid diplomaadid põhimõttelise kokkuleppe lõpetada suhtluse külmutamine, mida tehti Vene vägede sissetungi tõttu Gruusiasse mullu augustis, et proovida jalule aidata ebakindlaid omavahelisi sidemeid, vahendas AFP.
Selline positiivne signaal looks õhkkonda ka reedeks plaanitud USA riigisekretäri Hillary Clintoni ja Vene välisministri Sergei Lavrovi kohtumist, kus üritatakse suuriikide suhteid n-ö algseadistada.
«Venemaaga formaalsete sidemete taastamine peaks otsustatama neljapäeval,» ütles üks diplomaat, viidates NATO välisministrite Brüsseli nõupidamisele. «See toetub poliitilisele kompromissile, milleni me jõudsime - põhimõtteline kokkuleppe on olemas,» kinnitas ta.
NATO-Vene Nõukogu töö katkes augustis, kuid mitteametlikult taastati see juba detsembris. Esimene ametlik kohtumine võiks ministrite tasemel toimuda ilmselt alliansi 60 aasta juubelisummitil aprilli alguses, arvasid diplomaadid.
NATO liikmesuse poole pürgivate Gruusia ja Ukraina muresid üritatakse aga ilmselt samuti neljapäeval leevendada, sest välisministrid kohtuvad ka nende riikide esindajatega pärastlõunal aset leidvates kahepoolsetes komisjonides.
Vene Föderatsiooni alaline esindaja alliansi juures Dmitri Rogozin juba tervitas sammu sidemete taastamisest Moskva suunal.
«Kui see otsus homme vastu võetakse, oleme väga rahul. Meie esindajad võiksid kohe arutada järgmise ametliku kohtumise konkreetset organiseerimist,» märkis ta. «Ma olen veendunud, et me saame selle pidada enne tippkohtumist.»
Venemaaga suhtlemise lahtisulatamist on toetanud rida alliansi liikmeid: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Norra, kes leiavad, et sanktsioonid Euroopa tähtsaima energiavarustaja suhtes toovad soovitule vastupidiseid tagajärgi.
Samale seisukohale asus eelmise aasta lõpus ka Suurbritannia ning viimastel nädalatel ka USA uus administratsioon on teatanud korduvalt soovist suhteid Moskvaga nullist alustada, et võita Venemaa toetust erinevate rahvusvaheliste valuküsimuste lahendamisel.
NATO teeb siiski otsuseid ühehäälselt, mistõttu võib igaüks 26 liikmesriigist neid torpedeerida. Venemaa positiivsema hõlmamise suhtes on skeptilised olnud Ida-Euroopa riigid, aga näiteks ka võrdlemisi suure gruusia kogukonnaga Kanada.