Talunikel on veel vara rõõmustada

Sulev Valner
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Nii suurt avalikku üksmeelt oma põllumeestele toetuse avaldamises kui viimastel nädalatel ei ole Eestis ilmselt viimase kahekümne aasta jooksul olnudki: paarkümmend tuhat eestimaalaste allkirja, mis anti värskelt üle Euroopa Parlamendile, samuti kõigi tipp-poliitikute korduvad avaldused presidendist peaministri ja välisministrini kõigil olulistel kohtumistel, et praegune ebavõrdne olukord eri riikide põllumeeste toetamisel Euroopa Liidus peab muutuma.


Sel taustal asetab kolmapäeval Euroopa Parlamendist saadud nõusolek maksta meie ja teiste 2004. aastal euroliiduga liitunud maade põllumeestele ka 2013. aastal edasi riigisisest lisatoetust Eesti valitsuse parajasse kahvlisse. Pealtnäha on tegu esimese suure võiduga ses põllumeeste otsetoetuste võrdsustamise võitluses.

Ilma selle lisatoetuse ehk top-up’ita väheneksid Eesti põllumeeste otsetoetused 2013. aastal tänavusega võrreldes umbes viiendiku jagu, seega on põllumehe vaatepunktist tegu olulise asjaga. Eesti ja teiste riikide liitumislepingud seda lisatoetuse maksmist pärast 2012. aastat ei lubanud.

«Nii naljakas kui see pole, tuleb meil luba küsida, et oma raha oma põllumeestele tohiks maksta,» muigab europarlamendi saadik Ivari Padar (SDE). Aga ta selgitab, et asja sügavam mõte tuleb murest, et muidu võiksid liidu jõukamad riigid oma põllumeestele makstavate suurte summadega tekitada turul täiendavat ebavõrdsust ning seetõttu on ühise põllumajanduspoliitika raames alati väga kiivalt jälgitud, et keegi seda teha ei saaks.

Ministeerium realistlik

Luba, mida Euroopa Komisjoni algne ettepanek ei sisaldanud ning mille saamise tõenäosust veel paar kuud tagasi pidas näiteks põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder (IRL) Postimehele antud intervjuus väga väikeseks, saadi europarlamendis eri riikide ja survegruppide heas koostöös. Jõustumiseks vajab otsus veel ka euroliidu põllumajandusministrite nõukogu kinnitust, aga loodetavasti sealt mingit tõrget oodata ei ole.

Ent ehkki Eesti riik koos Läti ja Leeduga seda luba justkui tõsiselt taotles, pole rahandusministeerium tegelikult järgmise aasta riigieelarves selle rahaga arvestanud. Enamgi veel: vähemalt rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) nimetab sellist lisamakset otsesõnu halvaks ideeks.

«Võrdsemad otsetoetused Euroopas on olnud meie nõudmine, aga sellega ei pidanud me silmas võimalust, et vaesemad riigid selle vahe oma riigieelarvest kataksid,» tõdeb rahandusminister. Summa on suur ja sellist asja riigieelarve strateegias praegu küll ei ole.

Ligi arvab ka, et Eesti jaoks võib lisamakse lubamise otsus 2013. aasta kontekstis halvendada meie positsioone suuremate muutuste nõudmisel euroliidu põllumajanduspoliitikas perioodiks 2014–2020.

Põllumeeste üks häälekamaid eestkõnelejaid, Tartumaa põllumeeste liidu juht Jaan Sõrra meenutab, et kui põllumeeste esindajad kaks nädalat tagasi peaminister Andrus Ansipi juures istusid, ei suutnud nad sel teemal pika jutu peale temalt mingit konkreetset lubadust välja pressida. Ja kohtumise järel üllitatud pressiteates ei olnud antud teema kohta ridagi. Erinevalt rahandusministrist pole põllumajandusminister Seeder seda meelt, et niisugust lisaraha ei pea Eesti riik oma põllumeestele tuleval aastal leidma.

«Öelda, et seda raha riigieelarves ei ole, on vaieldav. Tegemist pole uue kululiigiga, sest oleme neid otsetoetusi maksnud ka eelnevatel aastatel, isegi kõige raskematel kriisiaastatel, kui tegime kärpe-eelarveid,» meenutab ta ning kinnitab, et võrreldes 2012. aastaga see kulurida ei suurene. Jutt käib summast suurusjärgus 30 miljonit eurot.

Palju veel läbi rääkida

Seeder möönab, et olukorra on teinud keerulisemaks see, et seni pole olnud mingit juriidilist alust selle summa arvestamiseks tuleva aasta eelarve kontrollnumbritesse – luba euroliidust ju polnud.

«Aga põllumajandusministeerium oli realistlikult optimistlik ning juba aasta algul esitasime järgmise aasta eelarveprojekti taotluse maksta otsetoetusi tänavuse aastaga võrreldaval tasemel,» räägib ta.

«Muidu oleks toimunud tuleval aastal Eesti põllumeestel keskeltläbi 20-25-protsendine toetuste vähenemine, see langus jääb nüüd loodetavasti ära,» lisab minister.

Küsimus on, kas toetuste säilitamine kuulub prioriteetide hulka, nagu on kuulunud kõik need aastad meil siiamaani, ütleb Seeder retooriliselt küsides, miks see ei peaks samamoodi olema nüüd viimasel üleminekuaastal.

Põllumajandusminister ei taha europarlamendi otsust küll nimetada mingiks suureks võiduks.

«Sisuliselt on see ju õigus oma rahaga tasandada ebavõrdseid otsetoetusi, mida makstakse Euroopa Liidu ühisest eelarvest. Keeldun kategooriliselt seda võiduks nimetamast,» ütleb ta.

«See õigus on küllaltki mõru ning käsitleksin seda ajutise ja jätkusuutmatu üleminekulahendusena, mis on osaline leevendus ebavõrdsetele toetustasemetele.»

Seederi sõnul on vara hõisata ka selles osas, et tulevases Euroopa Liidu määruses on hästi palju nüansse, mis tuleb veel läbi rääkida ja millel on märkimisväärne rahaline mõju. Kuid samas ei usu põllumajandusminister, et euroametnikud hakkaksid europarlamendi tahte vastaselt rakendussätetega asja olemust sellisel viisil ära nullima, et luba toetusi maksta võiks sümboolseks muutuda.

Põllumees loodab head tahet

Mulluse aasta põllumehe tiitliga Avo Samarüütel, kelle ettevõtte Männiku Piim tegeleb Tartumaal Haaslava vallas nii piimatootmise kui ka viljakasvatusega, on riigisisese lisatoetuse uudise üle rõõmus.

«Muidu oleks see järgmine päris tühi aasta tulnud. See otsus vähemasti säilitab olemasoleva olukorra, mis ei ole küll kaugeltki veel võrdne teiste riikide põllumeestega. Aga vähemalt ei tule kindlat tagasiminekut,» lausub ta.

Küsimusele, kas ta ei pelga, et Eesti kodustes otsustamistes võib jääda see raha riigieelarvest ikkagi eraldamata, vastab põllumees, et kui seda tahet on nii palju olnud, vahest see väljendub ka edaspidi siseriiklikes otsustes.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles