Venemaa riigiduumas toimub täna debatt vaidluse all oleva seaduseelnõu üle, mis sunnib rahvusvaheliselt rahastatud valitsusväliste organisatsioonide (NGO) liikmeid end registreerima «välisagentidena».
Vene riigiduumas arutatakse «välisagentide» seaduseelnõud
Eelnõu esitas valitsev partei Ühtne Venemaa, kui president Vladimir Putin süüdistas tema 12-aastase valitsusaja vastu meelt avaldanud opositsionääre USA välisministeeriumilt raha saamises, vahendas uudisteagentuur AFP.
Seaduseelnõu järgi peavad kõik Venemaa NGO liikmed, keda rahastatakse välismaalt ja tegutsevad teiste riikide huvides, kandma «välisagendi» märki ja leppima ametivõimude rangema kontrolliga.
«Välisagendi» silt ei tähenda ilmtingimata, et isik või organisatsioon tegeleb spionaažiga, kuid on siiski negatiivse kõrvaltähendusega. See näitab, et saadakse finantsilist abi välismaalt ja tegutsetakse välisvõimu huvides.
Seadusest üleastumist karistatakse kopsakate trahvide või vanglakaristusega.
Venemaa ametivõimud ütlevad, et USA näite põhjal koostatud eelnõu vastuvõtmine aitab ennetada välisriikide mõjutatavust Venemaa kodupoliitikale.
«Me oleme laenanud kogu välisagentide õiguste ja kohustuste kontsepti Ameerikast, mis on seal olnud väga progressiivne,» ütles Venemaa välisminister Sergei Lavrov eile ajakirjanikele.
Kuid kriitikute sõnul viib ennetav abinõu tagasi Stalini aega, mil kõik välismaalastega kontaktis olevad isikud tembeldati spiooniks või välisagendiks.