Magistritöö: õpilaste lugemishuvi on madal

Martin Smutov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamatu lugemine
Raamatu lugemine Foto: SCANPIX

Ingrid Kippasto magistritöö kohaselt tunnevad viienda klassi tüdrukud lugemise vastu suuremat huvi kui poisid, kuid üldiselt on lugemishuvi õpilastel madal.

Tartu Ülikoolis eelmisel aastal kaitstud magistritöö «Lugemine teises kooliastmes: poiste ja tüdrukute vahelised erinevused» kohaselt sisustavad õpilased kõige meelsamini aega sõpradega väljas käimisega ja arvutis mängimisega või netis surfamisega ning vaid 11 (neist 9 tüdrukut) uuringus osalenut märkisid enda lemmiktegevuseks lugemise.

Nii jäi lugemine lemmiktegevuste pingereas viimasele kohale.

Kõige populaarsemaks raamatužanriks olid õudusjutud, millele järgnesid seiklusjutud, naljaraamatud, fantaasiajutud, koomiksid, armastusjutud, entsüklopeediad, muinasjutud ja luuletused.

Poiste ja tüdrukute tulemustes oli kõige suurem erinevus armastusjuttude seas. Antud žanrit nimetas ainult 7 poissi, kuid 25 tüdrukut.

 

1

2

3

4

5

6

7

8

9

Poisid

54

11

33

5

7

56

33

0

44

Tüdrukud

43

11

34

9

25

51

13

5

35

Kokku

97

22

67

14

32

107

46

5

79

Märkus. Raamatužanrid: 1-seiklusjutud, 2-entsüklopeediad, 3-fantaasiajutud, 4-muinasjutud,

5-armastusjutud, 6-õudusjutud, 7-koomiksid, 8-luuletused, 9-naljaraamatud.

Kippastogi jaoks oli tulemus üllatav seetõttu, et nii poistel kui ka tüdrukutel olid õudusjutud esimesel kohal ning samuti ei erinenud poste ja tüdrukute teisel ja kolmandal kohal olev lemmikžanr.

«Kuigi see oli üllatav, näitab tulemus, et õpilastele kohustuslikku kirjandust andes või lugemisvara soovitades, on siiski võimalus õpetajal valida teosed, mis sobivad nii poistele kui tüdrukutele,» arvas Kippasto.

Uurimuses tuli välja, et teise kooliastme õpilaste lugemisvara soovitajate seas on kõige

suurem osakaal perekonnal ja õpetajal. Poiste seas oli esikohal perekond, kuid tüdrukute

hulgas oli kõige populaarsem õpetaja soovitus.

«Raske on oodata, et noortel oleks huvi lugemise vastu, kui ta ei ole lapsepõlves näinud, et kellelgi see oleks,» arvas Kippasto. «Esmane kokkupuude lugemisega peaks laps saama siiski kodust.»

Kippasto arvates on raske leida lapsevanemat, kes vaidleb vastu väitele, et lugemisoskus on oluline oskus, mille laps peab omandama.

«Siiski ei mõisteta tihti, et nad ise on üheks võtmeteguriks,» rõhutas Kippasto. «On kurb, et tänapäeva kiire elutempo juures ei ole paljudel lastevanematel aega koos lastega kodus lugeda ning laps veedab lastevanematele märkamatult palju aega teleri või arvuti ees.»

Kuna kodune eeskuju on Kippasto väitel üha rohkem hääbumas, siis langeb aga koolile üha suurem vastutus laste lugemishuvi kujunemisel ja kirjanduslike valikute suunamisel.

«Õpetajal on oluline roll õpilase lugemishuvi kujundamisel ja selle üleval hoidmisel,» hindas Kippasto. «Samas ei tohi kindlasti õpetajana unustada, et võimalusel tuleb lasta õpilastel ise lugemisvara valida. See tekitab lastes huvi ja samas ka harjumuse hiljem enda huvist raamatut endale lugemiseks valida.»

Kippasto tõstis esile, et 1995. aastal läbi viidud uurimus näitas, et õpilastel tõusis lugemismotivatsioon, kui nad veetsid rohkem aega lugedes, arutledes raamatute üle ja võtsid raamatuid koju kaasa.

Magistritööst tuli välja ka juba varem kinnitust saanud fakt, et jutustava teksti mõistmises ületavad tüdrukute tulemused poiste omasid ja seda statistiliselt olulisel määral. Lisaks oli üllatav, et koolide lõikes ei ületanud mitte üheski koolis poiste tulemused tüdrukute tulemusi.

Küll aga olid poiste tulemused tüdrukute omadest paremad dokumentaalsete tekstide puhul, kuid erinevus polnud statistiliselt oluline.

Kippasto sõnul oli tema jaoks kõige üllatavam, et lugemishuvi tulemused polnud seotud lugemistesti tulemustega. Kippasto selgituste kohaselt võiks eeldada, et mida suurem huvi on õpilasel lugeda, seda paremad tulemused on tal ka teksti mõistmises.

Antud uurimuse tulemused aga seda ei kinnitanud.
Samuti polnud ootuspärane tulemus, et poisid ei ületanud statistiliselt oluliselt dokumentaalsete tekstide puhul tüdrukute tulemusi, kuigi mitmed autorid ja uurimused on seda väitnud.

Samuti olid poisid paremad diagrammiülesande puhul ja seekord statistiliselt olulisel määral.

Uurimus viidi läbi kuues koolis (kolmes Tartu linna ja kolmes Lõuna- Eesti koolis). Uurimuses osales 162 viiendate klasside õpilast - 77 tüdrukut ja 85 poissi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles