Sünnijärgselt Eesti kodanikult ei saa Eesti passi ära võtta, küll on võimalik kodakondusest ilmajätta isikut, kes on selle saanud naturalisatsiooni korras.
Eesti kodanikku sunnitakse Vene passist loobuma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narvskaja Gazeta 25-aastane kaastööline Aleksandr Hobotov sai aasta alguses kodakondsus- ja migratsiooniametist (KMA) kirja, mis teatas, et amet on saanud piirivalveametist info, et Hobotovil on topeltkodakondsus, kirjutas venekeelne Postimees.ee.
13. jaanuaril saadetud kirjas palus KMA Hobotovil teatada, millal ta Vene kodakondsuse sai. Seda küsiti formaalsetel põhjustel, kuna Eesti seaduste järgi peab 18-aastaseks saanud Eesti kodanik 3 aasta jooksul muu riigi kodakondsusest loobuma.
Hobotov sai enda sõnul Vene kodakondsuse 17-aastaselt, kui tal olid plaanid minna Venemaale õppima, kuid neist plaanid ei teostnud.
Hobotovi sõnul kontrollis Eesti piirivalve kõik need 8 aastat tema mõlemat passi, kuid KMA väidab, et sai mehe topeltkodakondsusest teada alles nüüd.
Hobotovi sõnul sisaldab Eesti kodakondsusseadus juriidilist absurdi, kuna sünnijärgset Eesti kodakondsust on võimatu ära võtta sõltumata sellest, kas isikul on lisaks teine kodakondsus või ei.
Järgmises kirjas teatas KMA, et kui Hobotov ei esita 23. märtsiks dokumente, mis kinnitavad, et ta on alustanud Vene kodakondsusest loobumise protseduuri, alustab amet temalt Eesti kodakondsuse äravõtmist ning tema passi ja ID-kaardi kehtetukstunnistamist.
Kõik küsimused ja vastuväited pidi Hobotov esitama samaks kuupäevaks. Vene konsulaadis selgus aga, et selleks ajaks ei õnnestu Vene kodakondsusest loobumise protsessi alustada.
Selgus, et on vaja tõendit Vene maksuametist, mis tuleb aga Moskvast ligi kuu aja jooksul. Samuti ei osatud konsulaadist öelda, miks Eesti ametkonnad kogu protseduurile nii lühikesed tähtajad on kehtestanud.
Hobotov alustas enda sõnul Vene kodakondsusest loobumise protseduuri. «Olen Eestis sündinud ja elan siin ning illegaali staatust pole mulle nüüd küll tarvis,» selgitas Hobotov.
«Probleem on aga tähtaegades, selgitas Hobotov, lisades, et kui KMA ei soovi talle vastu tulla, siis võib ta ameti süül muutuda illegaaliks.
«Mulle tundub, et olen sattunud bürokraatliku absurditeatri lavale, ometi ei ole ma ühelegi riigile kahju teinud,» leidis Hobotov.
KMA pressiesindaja Maimo-Lii Paloveer rääkis venekeelsele Postimees.ee’le, et sünnijärgselt Eesti kodanikult kodakondsust ära võtta ei saa, kui aga naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud isiku puhul selgub, et tal on topeltkodakondsus, võetakse talt Eesti kodakondsus või algatatakse Eesti kodakondsuse äravõtmise protseduur.
Vene Kodanike Liidu juht Juri Mišini sõnul elab Eestis ligi 5000 inimest, kellel on mõlema riigi kodakondsus, osa neist elab tema andmeil piiriäärsetel aladel Venemaa territooriumil.
Hobotovi sõnul võib temaga sarnasesse olukorda sattuda kuni 15 000 inimest, sõltuvalt KMA ja Vene siseministeeriumi andmete erinevusest.
KMA andmeil elas 1. jaanuaril 2008 Eestis 95 912 Vene kodanikku ja 116 248 määratlemata kodakondsusega isikut, kellel on kehtiv elamisluba. Vene andmetel elas siin viimaste Venemaa presidendivalimiste ajal aga üle 110 000 hääleõigusliku Vene kodaniku ning 4000 hääleõiguseta kodanikku.
Piirivalveameti pressiesindaja Kaisa Pungase sõnul pole alustatud kampaaniat topeltkodakondsusega isikute väljaselgitamiseks ning ta eitas jutte nagu oleks piiriületuste ajal hakatud kahe passi omanikke eraldi kirja panema.
Dokumendikontroll piiril on tema sõnul piirivalve normaalne ülesanne, samuti on piirivalvuroitel õigus ära võtta isikut tõendav dokument, kui selle ehtsuse kohta tekib kahtlus.
Kui dokument, mille suhtes on tekkinud kahtlus, saadetakse kontrolliks asutusse, mis selle väljastas, antakse inimesele ajutine tõend.
«Inimesed peavad hoolikalt kuulama, mida piirivalveametnik räägib, ning vajadusel küsimusi esitama,» rõhutas Pungas.