Haldusreform toob kaasa mõttetu rahvaküsitluse

Regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri haldusreformi kava järgi korraldatakse kõigis liidetavates valdades ja linnades arvamusküsitlus, kuid nende tulemustest ei sõltu tegelikult midagi.

Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluva Kiisleri sõnul nõuab küsitluste tegemist Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, mille Eesti ratifitseerinud on.

Küsitlus läheb aga lahti alles pärast seda, kui riigikogu on haldusreformi ette nägeva seaduse juba heaks kiitnud. Selle viib läbi siseministeerium, kui valmistab seaduse alusel ette Eesti halduskorralduse muutmise määrust vabariigi valitsusele.

Ka Kiisler möönis, et haldusreformi otsustab ikkagi parlament ning valitsus langetab hiljem seadust ellu viies ja määrust vastu võttes otsuse, mida otstarbekamaks peab. Küsitluse tulemused pole seejuures määravad.

Kiisler kiirustab tagant

Kiisleri üleeile teistele ministritele edastatud eelnõu järgi võiks haldusreformi ellu viia juba sel sügisel ning selle tulemusel tekiks 15–19 maakondlikku omavalitsust. Lisaks jääksid omavalitsustena alles viis suuremat linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Kohtla-Järve.

Küll aga peab uue seaduse alusel vastu võetav ja uute omavalitsuste piire määrav valitsuse määrus olema heaks kiidetud 90 päeva enne oktoobrikuiseid kohalikke valimisi ehk hiljemalt juuli keskpaigaks. Valimistel valitaks volikogusid juba uutele omavalitsustele.

See aga tähendab, et parlamendis peaks seadus vastu võetama juba kahe-kolme kuu pärast. Koos IRLiga võimul olevad Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Reformierakonna poliitikud on reformi nii kiire elluviimise kahtluse alla seadnud. Esialgu on ebaselge ka see, millal Kiisleri eelnõu üldse valitsuse kabinetiistungile jõuab ja kas see ka muutmata kujul parlamenti edasi saadetakse.

Eelnõu näeb järgmise haldusreformi tähtajana ette aastat 2011, mil kohalikud valimised tuleks aga teha erakorraliselt. Samuti ei muudeta eelnõuga omavalitsuste praeguseid ülesandeid ega rahastamise põhimõtteid.

«See ongi asja mõte, et reformi saab teostada kiireloomuliselt, praegu on olemas toimiv süsteem,» lausus Kiisler. «Praegu omavalitsustele pandud ülesannetega saavad suuremad kenasti hakkama, kuid väikestel on seda kvaliteetselt teha väga raske.»

Kiisleri väitel on praegu kehtiva ülesannete jaotuse puhul suuremad omavalitsused otstarbekamad. «Kui keegi räägib, et omavalitsused peaksid olema väikesed, siis see on võimalik, kuid sel juhul tuleb hakata ülesandeid omavalitsustelt ära võtma,» nentis ta.

Valdadest saavad osavallad

Praegustest valdadest kujuneksid aga piiratud õigustega osavallad, mille täpsed ülesanded ja õigused võiksid Kiisleri hinnangul paika panna ühinevad omavalitsused enne reformi või siis pärast reformi juba uue, suurema omavalitsuse volikogu.

Eelnõu näeb muu hulgas ette ka garantiisid liidetavate omavalitsuste ametnikele, sest nende töölepingud peavad uued omavalitsused üle võtma ning koondamiseta ametnike arvu vähendada ei saa.

Samuti pakub regionaalminister välja, et pärast uute omavalitsuste moodustamist tuleks üle vaadata praeguste maavalitsuste süsteem, sest nende roll pärast reformi kahaneb.

Ühe variandina võiks maavalitsusi alles jätta vaid neli. Teise variandina võiks igasse maakonda jätta ühe riigiasutuste maja, kus on koos nii maavalitsus kui ka muud riigiasutused – näiteks kohalik keskkonnateenistus ning maksu- ja tolliameti osakond.