Täna võis paljudes linnades näha pöetud päid ja ootusärevaid nägusid – sel nädalal läheb üle Eesti ligi aastaks aega teenima 1600 kutsealust. Lõviosa neist tõmbas laigulise vormi selga just täna.
Kutsealuste mõtted: ajateenistuses rõõmustab distsipliin, aga nörritab ajakulu
9. juuli 2012, 13:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna kesklinna Maneeži tänava kõnniteele kogunes esmaspäeva hommikul iga poole tunni tagant kirju rahvasumm. Nuditud peadega mehemürakate kõrval, kes juba ennatlikult kaitseväe muruvärvi särgid kehale tõmmanud, seisid rahvasummas õblukesed noorhärrad, sõlmides nutitelefonis asjalikul näol kokku viimaseid lahtisi tööotsi. Ühtviisi ootasid kõik bussi, mis nad väeosadesse viiks.
Vastakad tunded
«Minek ei mahu hästi minu plaanidesse,» nentis TTÜ elektroenergeetika teise kursuse üliõpilane Jevgeni Lipin (24) veidi hapul toonil. «Ma olen tudeng ja tööinimene. Laiskvorst ei ole.» Tema hinnangul võiks ajateenistusse saata hoopis poole päevani magajaid ja mehehakatisi, kes aega tuulde lasevad.
Lipin jutustas, et tegi ise apsu, kui polnud teadlik ajateenistusse mineku ajapikenduse tähtajast. Ülikool jääb mehel nüüd pooleli ja Narva elektrijaamas praktikal olles kasutatud seadmete asemel tuleb ligi aasta aega relva käes hoida.
Lipinile teeb muret ka ammune jalgpallivigastus, mille tõsiduses ei suutnud arstlikku komisjoni veenda isegi neli aastat kestnud hooldusravi. Raskuste kandmist taunivad arstlikud dokumendid võttis Lipin igaks juhuks Vahipataljoni kaasa.
«Asjal on kaks külge. Muidu olen positiivne - ma ei ole väga suur Eesti patrioot, aga Eesti mulle meeldib. Sõdida ma ei taha, aga ehk teeb sõjavägi mehe mehelikumaks ja annab distsipliini,» arutles ta juba helgemal pilgul.
21-aastane päästja haridusega Eduard Kangur on radikaalsem – ajateenistus pole juttude järgi muud, kui mõttetu ajakulu. «Parema meelega teeks tööd, oleks oma naisega koos ja elaks rahulikult oma elu edasi.» Lisaks tüdruksõbrale ja õele lapselast ära saatma tulnud vanaema jäi aga endale kindlaks – ajateenistuse peab läbi tegema.
Sama leeri esindas ka reservkapten ja riigikogu riigikaitsekomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engel, kes saatis bussile oma poega. Sisekaitseakadeemia maksunduse ja tolli eriala tudeng
Karl William Engel (20) ütles, et läheb ajateenistusse kahtlusteta ja rahulikul meelel.
Ajateenistust mõttetuks nimetavaid noorsande Engel ei mõista. Avalduse teenima asuda esitas ta ise ja Vahipataljoni valis seetõttu, et see olevat hea väljakutse ja võimalus vormi saada. Lahkumine on aga ka ühtaegu kurb. «Pere peab jätma, koer on vana ja äkki sureb ära,» mõtiskles noormees, tütarlaps käevangus.
Mihkel Viira (22) on tõenäoliselt aga üks väheseid, kes ajateenistusse saamiseks ise pingutas. Viira sõnul põrus ta tervisekontrollis ja oli pettunud, kui kaitseressursside ameti kutse tema postkasti ei jõudnud. Ameti uksi kulutama läinud mees sai «väikese triki» abil kutse siiski kätte. Milles valge vale seisnes, ei soostunud Viira avaldama, ent ootab nüüd ärevusega, kuidas ta Vahipataljoni koormusele vastu peab.
Tuhanded asuvad riiki teenima
Kaitseministri määruse järgi kutsutakse tänavu ajateenistusse kokku vähemalt 3141 meest, kellest üle 260 läks teenistusse juba jaanuarikuus. Juulis lisandub neile vähemalt 1564 ja oktoobris 1314 meest. Tegelikud numbrid on aga suuremad, sest kaitseressursside amet kutsub teenistusse kuni 5 protsenti rohkem noormehi, et katta võimalikud äralangemised.
Sel nädalal siirdub enim noormehi teenistusse Tapale (420), Võru Kuperjanovi pataljoni (336), Tallinna Vahipataljoni (192) ja Tagalapataljoni (169).
Veidi pisemad koosseisud suunati Jõhvi Viru jalaväepataljoni (124), Tallinnas asuvasse Staabi- ja sidepataljoni (118), Logistikapataljoni (105), ning Mereväebaasi (100).
Enamikule tänavustest kutsealustest koidab viimane teenistuspäev tuleva aasta juuni alguses.