Kriminaalne lugu – tunnustatud hambaarst, motogäng ja uimastid

Tuntud hambaarstile Priit Lillele tõid uimastid ja valeütlused kaela hulga probleeme. Foto: Arno Saar/Õhtuleht

Politseis ja kohtus valeütluste andmine võib kalliks maksma minna. Isegi kui selle eest vanglasse ei saadeta, võtab kriminaalkurjategija staatus elus hulga võimalusi vähemaks. Enamasti valetatakse kas hirmust või kättemaksuks.
 

Soovides päästa motoklubi juhist tuttavat süüdimõistmisest uimastikuriteos, sooritas üks Eesti tuntumaid hambaarste kriminaalkuriteo.

Lille Hambaravi Pirital on Eesti tuntumaid hambaravikabinette. Selle kodulehel kirjas olevate soovitajate seas leidub justiits- ja kultuuriministri kogemusega Rein Lang, endine siseminister Margus Leivo ja telemees Toomas Kirss.

Selle omanik, hinnatud hambaarst ja korralik perepea Priit Lill (53) sattus 2010. aasta septembris aga ülimalt ebameeldiva kriminaalse loo keskmesse.

Kriminaalpolitseid huvitas Tallinnas, Mustmäe ja kesklinna piiril Varese tänaval tegutsev motoklubi Mercenaries, kurikuulsa Bandidose esindaja Eestis; täpsemalt Mercenariesi kriminaalse taustaga eestvedaja Kalvi Altmets. Viimase jälitamine tõi uurijate huviorbiiti ka hambaarst Lille.

Kohv «võlukarbikesest»

Mehed said tuttavaks tänu ühisele huvile mootorrataste vastu. Altmets käis mitu korda Lille juures hambaid ravimas. Uurijatele hakkas ühel päeval silma Lille saadetud SMS Altmetsale, kus arst palub tema juurde hambaarsti vastuvõtule tulles võtta kaasa kohvi.

Politseinikud kahtlustasid selles pealtnäha naljakas soovis uimastiäri. Juulis helistas hambaarst taas Altmetsale ja soovis taas kohvi. Sedakorda lubas doktor sellele motoklubisse ise järele tulla.

Umbes nädal hiljem tegi Lill teise samasuguse kõne Altmetsale. Et motoklubi juhti ennast Varese tänava klubihoones polnud, helistas Altmets seal viibinud inimesele ja palus Lille jaoks Altmetsa «võlukarbist» kohv välja võtta ja see valmis panna.

Niisugune sage kohvitamine Lille jaoks isegi täiesti võõra inimesega andis alust kahtlustada, et tuntud hambaarst käib tegelikult motoklubis uimastite järel. Politsei pani Lillele «saba» taha.

2010. aasta 9. september oli pealtnäha tavaline päev. Lill viis lapsed Tondi tennisekeskusesse treeningule ja tal oli kaks tundi vaba aega. Varese tänava motoklubi jääb tennisekeskusest paari minuti tee kaugusele. Politseinike kuuldes helistas Lill taas kord Altmetsale ja küsis kaks kohvi. Altmets lubas kohvi sooja panna.

Videosalvestiselt on näha, kuidas Lill sõidab motoklubi ette, siseneb hoonesse ja väljub sealt vaevalt poolteist minutit hiljem. Politsei võttis hambaarsti kinni Kristiine keskuse juures. Tema teksapükste taskus oli kaks soonkinnisega kilekotikest mefedrooni-nimelise pulbrilise ainega. Need olid mässitud salvrättide vahele

Lillelt kätte saadud kogus oli küll väiksem kui kriminaalkuriteo koosseisuks vaja, kuid see oli uurijatele piisav põhjus motoklubi kohe läbi otsida. Sealt leiti piisav kogus uimasteid: umbes viis grammi hašišit, gramm amfetamiini, mefedrooni ja soonkinnisega kilekotte kokaiini ja mefedrooni jälgedega.

Samal ajal istus tuntud arst politseis ülekuulamisel. Et vahelejäämine oli ilmselge, oli Lillel raske tõsiasjadele vastu vaielda. Ilma kaitsja juuresolekuta rääkis ta Altmetsa kaudselt sisse.

Viimane anti kriminaalsüüdistusega kohtu alla. Lill sai uimastite omamise eest väärteo korras karistada ja tema relvaluba tühistati. Sellega võinuks kogu lugu lõppedagi.

Ent Lillel seisis ees veel üks katsumus. Ta pidi kohtus Altmetsa vastu tunnistama. Kas oli see motojõukude kurikuulsusest tingitud hirm oma elu ja lähedaste julgeoleku pärast või siis soov tuttavat süüdimõistmisest päästa, kuid igal juhul kõneles Lill kohtus risti vastupidist juttu kui eeluurimisel.

Põhjuseks hirm

Kui prokurör küsis tunnistajapingis seisnud Lillelt, miks palus ta Altmetsal hambaarsti juurde tulles kohvi kaasa võtta, teatas Lill, et pidanud tegelikult silmas röntgenipilti. Nii olevat nad juba varem kokku leppinud. ««Röntgen» on pikem sõna, mul on toksimisega raskusi,» põhjendas mees kohvi küsimist SMSis.

Ka sellele, kuidas sattusid kinnipidamise päeval tema taskusse salvrättide vahele uimastikotid, oli arstil seletus varnast võtta. Ta võis need motoklubist võtta kogemata, kui pistis taskusse baariletil olnud salvrätid. Neid pidanud ta enda omaks.

Kui prokurör meenutas Lillele esmasel ülekuulamisel öeldut, et ta pidas Altmetsalt küsitud kohvi all silmas ergutit, mis aitaks kauem üleval olla, siis vaidles Lill taas vastu. «Olin šokis ja ajasin lolli juttu,» teatas mees. «Kohvi ongi erguti, kui kange kohvi teha, siis võib mitu päeva mitte magada.»

Sellelegi, miks tal võttis politseioperatsiooni päeval motoklubis kohvitamine aega vaid poolteist minutit, oli Lillel seletus. Vajadusel suutvat ta kohvitassi tühjendada paarikümne sekundiga.

Lille jutt Altmetsa süüdimõistmisest siiski ei pääsetud. Viimasele mõisteti nelja-aastane vangistus, millest tuli reaalselt ära kanda eeluurimisel vahi all oldud üheksa kuud.

Ent Lillele tähendas seesugune käitumine uut ja suuremat pahandust. Põhja ringkonnaprokuratuur algatas kriminaalasja valeütluste andmise asjus. Et karistus selle eest pole suur ja hambaarsti soov oli vältida avalikkuse tähelepanu, nõustus Lill kokkuleppemenetlusega.

«Mina nägin selles asjas üldmenetluse puhul perspektiivi ka võiduks, kuid ratsionaalsusest lähtudes pidas minu klient paremaks nõustuda kokkuleppemenetlusega,» ütles tema kaitsja, vandeadvokaat Kaido Ehasoo.
Tänavu 11. juunil kinnitas kohus Lille rahaliseks karistuseks 624 eurot, millele lisandus 435 euro suurune sunniraha. Miks Eesti hinnatumaid hambaarste kohtus valetas, seda ta Postimehele öelda ei soovinud. «Minu kaitsja räägib teile sellest asjast,» ütles Lill.

«Te teate väga hästi, mis kuulsus teatud motomeestel on. Kas te arvate, et Priit Lill ja tema pere saaks ennast turvaliselt tunda, kui ta oleks kohtus teistmoodi juttu ajanud?» oli tema kaitsja vastus.

Karistused
§ 320. Valeütlus ja valevanne
(1)    Kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse andmise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2)    Sama teo eest, kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.