Ülemiste veepuhastusjaama juhi Riho Sobi hinnangul on Eesti paduvihmaks valmis ja Venemaaga sarnane katastroof on ebatõenäoline.
Ekspert: Eestis on Venemaaga sarnane katastroof ebatõenäoline
10. juuli 2012, 14:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sobi kinnitusel jälgivad nad välismaal toimuvat massimeedia kaudu ja Venemaal juhtunu on tõepoolest erakordne, sest sademete hulk oli suur ja kõik toimus mägedes.
«Seal on veemassiivid, mis alla liiguvad, suuremad ja temperatuuride vahe teistsugune,» selgitas Sobi. «Selliseid katastroofe juhtub ja võtame õppust, et mida seal tehti või tegemata jäeti. Ikka jälgitakse toimuvat ja kõige enam lähiümbrust.»
Sobi sõnul jälgitakse veepuhastusjaamas pidevalt ilmaprognoose ja lisaks teavitab neid muutustest ka Tallinna linn. Samuti hoitakse järve taset pidevalt sellisena, et olemas oleks reserv.
«Reservi on poole meetri jagu, mis on piisav, sest lume sulamisega tuli vett juurde kuskil 40 sentimeetrit. Pool meetrit on päris suur reserv,» sõnas Sobi. «Välja on ehitatud kaks ülevoolu Ülemiste järvest ja saame nende kaugu välja lasta liigvett.»
Sobi hinnangul on probleemide kerkimiseks vaja mitmete ebatõenäoliste asjade kokkulangemist. Nii Eestis peaks paduvihma sadama mitu päeva järjest ja tõenäoliselt peab juhtuma veel midagi ootamatut.
«Muidugi ei saa kunagi välistada, sest maailmas selliseid katastroofe juhtub, kuid Eesti tingimustes asi nii hull pole: tuleb paar tundi tugevat vihja ja see meid Ülemiste järvel rivist välja ei löö,» kinnitas Sobi.
Teine teema on Sobi sõnul võrkude pool, sest sadeveesüsteeme projekteeritakse võttes arvesse pikaajalisi keskmisi.
«Paduvihm on paduvihm – pool tundi kallab nagu ämbriga ja maailmas kuskil ei projekteerita sadeveesüsteeme sellise vihma jaoks,» sõnas Sobi.
Sobi hinnangul on Eesti plussiks riigi väiksus, mis tagab info parema liikumise ning samuti on kriisiplaanid päästeameti ja linnavalitsusega kooskõlastatud ning ühiselt läbi mõeldud.
Sobi kinnitusel on valmisolekut ka testitud ja Tallinna Vees korraldatakse kriisitreeninguid, misjärel analüüsitakse toimunut ja leitakse üles kitsaskohad.
Lisaks ehitati 2005. aastal, kui sadas palju, Ülemiste järvele teine väljavool ja järve ümbrus on tõstetud tasapinda, mistõttu teatakse, kui kõrgele võib vesi tõusta.
«Kuid kõiki asju ei saa ette näha, sest võid mõelda, et mis juhtub, kuid kui olukord on käes, võib see olla hoopis teistmoodi,» sõnas Sobi. «Selleks ongi kriisikomisjon, et leida õigemad lahendused ja tegutseda kiiresti, sest kiirus on asjade lahendamiseks oluline.»
Lõuna-Venemaal tõusis paduvihmadest tingitud üleujutustes hukkunute arv pühapäeva õhtupoolikuks 171 inimeseni.