Päästeameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Reimo Raja sõnul võeti Venemaalt ühendust ka siinse päästeameti peadirektori Kalev Timbergiga.
Venemaalt võeti ühendust Eesti päästeameti juhiga
10. juuli 2012, 16:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõuna-Venemaal tõusis paduvihmadest tingitud üleujutustes hukkunute arv pühapäeva õhtupoolikuks 171 inimeseni.
«Abipalvet polnud, sest sündmus on meist kaugel, kuid vesteldi sellel teemal, et mis seal toimub,» sõnas Raja.
Raja sõnul on tavaline, et selliste sündmuste puhul teiste riikide päästeametitega ühendust võetakse ja olukorda arutatakse.
«Me ise küsime abi, kuid seda teevad ka teised riigid. Alati oleme abipalve korral valmis aitama ja oma naaberriike toetama,» selgitas Raja. «Seekord abipalvet ei tulnud.»
Raja väitel räägiti seekord rohkem 9. juulil Ukrainas aset leidnud bussiõnnetusest, milles sai surma 14 Pihkva kandist pärit palverändurit.
Raja sõnul võib Eestis põhjustada suuremaid üleujutusi pigem Läänemere tõus või sulalumi.
«Nii ränka üleujutust, nagu Venemaal, meil oodata pole,» kinnitas ta.
Raja tõstis esile, et koostöös Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudiga jälgitakse pidevalt ilmaprognoose ja ohu saabudes teavitatakse elanikkonda.
Lisaks on Balti riikidel ühine üleujutuste likvideerimiseks loodud meeskond, mis on eelnevatel aastatel käinud abiks näiteks Moldova üleujutuspiirkonnas.
«Väikeses riigis on küll vähem ressursse, kuid ohust teavitamine ja ressursside mobiliseerimine toimub see-eest tõenäoliselt kiiremini,» arvas Raja.
Raja hinnangul võivad suuremad probleemid tekkida siis, kui inimesed päästjate hoiatusi tõsiselt ei võta
«Ei reageerita, liigutakse uudishimust ohupiirkonda või keeldutakse evakueerumast,» loetles ta.