Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaare sõnul ei mõista ta väiteid vene noorte eesti keele oskamatuse kohta.
Haridusministeerium: vene noorte keeleoskamatusega ei saa nõustuda
11. juuli 2012, 17:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sellega, et eesti keele õppekvaliteet vene koolides ei vasta nõuetele, ma kindlasti päris nõus ei ole,» kommenteeris Käosaar Inimõiguste instituudi eilset pöördumist.
Tema sõnul on loomulik, et keeleõppe tase erineb kooliti samamoodi, nagu näiteks matemaatika või mis tahes teise aine puhul. Ministeeriumil ei ole praegu andmeid selle kohta, et vene noored ei saavutaks õppekavas nõutud eesti keele B1 ja B2 keeletasemeid. Riigiametites nõutud C1 keeletase noori aga ei diskrimineeri, sest riigiametitesse ei asuta tööle otse gümnaasiumist või põhikoolist, vaid läbitakse ka kõrgharidus.
Seetõttu ei leia Käosaar, et vene noorte õigused kehva riigikeeleoskuse tõttu kannataksid. «Need ütlemised põhinevad alati stereotüüpidel ja emotsionaalsetel eelarvamustel,» ütles Käosaar, kes ei osanud öelda, kust instituut oma andmed võttis.
Täpsema pildi saamiseks peaks ministeeriumi tellimusel Tallinna ülikoolis selle aasta lõpuks valmima uuring, mis vaatleb eesti keele õpet põhikoolis ja selgitab välja, miks ühtedes vene koolides saavutatakse nõutud keeletase, teistes mitte; milliseid metoodikaid kasutatakse ja mis viib edule.
Ministeerium loodab eesti keelse õppe laiendamisele
Käosaare sõnul on vene koolide eesti keele õppega töötatud 20 aastat ja keeleoskuse paranemisele peaks oluliselt kaasa aitama sügisest vene koolide gümnaasiumiastmetes rakenduv nõue, et 60 protsenti ainetest viiakse läbi eesti keeles.
«Õppekavad on tehtud nii, et loodetavasti saame tulevikus kehtestada C1 taseme gümnaasiumilõpetajale ja B2 põhikooli lõpetajale,» ennustas Käosaar. «Kui sügisest 60 protsendi nõue rakendub, siis on ilmselge, et see C1 ka saavutatakse.»
MTÜ Vene Kool Eestis juht Andrei Lobov ütles Postimehele seevastu, et vene koolide eestistamise asemel tuleks lihtsalt parandada eesti keele tundide metoodikat ja taset vene koolides, võimaldades õppida erialaaineid jätkuvalt emakeeles.
Käosaar sellega ei nõustunud, öeldes, et eesti keele tundide arvu pole võimalik teiste tundide arvelt lõputult kasvatada. Samas on mõistlik teisi aineid riigikeeles õpetada, sest riigieksamite tulemused näitavad, et see ei pärsi tegelikult vene noorte erialateadmisi.
Käosaar nõustus Inimõiguste instituudi pöördumisega selles, et vene noorte võimaluste avardamiseks tuleb tõhustada põhikooliastmes keeleõpet ja parandada metoodikaid, millega ministeerium juba ka tegeleb.
«Probleem ei olegi niivõrd palju keeleoskuses kuivõrd hoiakutes ja suhtumistes,» meenutas Käosaar kevadel avaldatud integratsioonimonitooringu tulemusi.
«Oleme põhjalikult alustanud läbirääkimisi väärtuskasvatuse teemade ja õpetajate koolituse arendamiseks. Küsimus on selles, kuidas on noor inimene koolis motiveeritud töötama,» kirjeldas Käosaar arendamist vajavat valdkonda.
Inimõiguste instituudi eilse pöördumise kohaselt õpetatakse vene koolides eesti keelt sageli nii kehval tasemel, et koolide lõpetajad ei saa puuduliku keeleoskuse tõttu eestlastega võrdseid võimalusi ühiskonnas läbi löömiseks.
Instituudi analüüs näitas, et kuigi õppekavade kohaselt tuleb põhikooli lõpetajale tagada vähemalt B1- ja gümnaasiumi lõpetajale B2 riigikeele tase, saavutavad selle vaid ligikaudu pooled vene koolide lõpetajad.