Kiisler ütles täna ajakirjanikele kava tutvustades, et võime lõpmatuseni jääda tegema analüüse ja uuringuid, kuid nüüd tuleks reform kiiresti läbi viia.

Tema koostatud plaanis ajakava järgi peaks seadus haldusreformi läbiviimiseks olema 29. mail välja kuulutatud. Juunikuus jõuaks omavalitsustes teha elanike arvamusküsitlused ning hiljemalt 20. juulil tuleks valitsusel vastu võtta määrus, mis kinnitaks uute omavalitsuste nimed ja kehtestaks piirid.

Oktoobrikuistel valimistel saaksid kodanikud valida juba uute omavalitsuste volikogusid.

Kiisler tõi ka välja, et siseministeeriumis koostatud plaani järgi, mis sätestab omavalitsuse suuruseks vähemalt 25 000 elanikku, võiks teoreetiliselt Harjumaast teha neli omavalitsust. Tema aga seda varianti ei poolda.

Regionaalminister kordas, et haldusreformi tegemiseks ei ole tarvis põhiseadust muuta. Kui professor Sulev Mäeltsemees väitis, et maakonnad ei saa olla omavalitsused, siis Kiisler on teist meelt: tema sõnul ei keela põhiseadus tegemast maakonnasuurust omavalitsust, mille nimi on vald. Minister käsitlebki uusi tekkivaid omavalitsusi valdadena.

Kiisleri sõnul on ka õiguskantsler Indrek Teder kinnitanud, et muudatused ei ole põhiseadusevastased.

Kiisler oli ka seda meelt, et reformi abil saab tulevikus valitsemiskulude pealt kokku hoida. Tema sõnul on praegu omavalitsustes dubleerivaid ameteid, mis suurema omavalitsuse puhul kaotataks. Kokkuhoiukohtadena tõi ta näite kas või sellest, et kui praegu ostab arvutitarkvara arendust iga vald eraldi, siis edaspidi saab seda teha üks suur maakond.