Nädala esimese kolme päevaga on liikluses elu kaotanud neli inimest, samas on politsei andmetel liiklusõnnetuste ja neis vigastatute arv mullu juuliga võrreldes tuntavalt vähenenud.
Liiklusõnnetused nõudsid kolme päevaga neli elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käesoleva nädala esimese kolme päevaga on liikluses hukkunud neli inimest ning üle kümne on saanud vigastada. Need neli hukkunuga lõppenud avariid on ka juuli ainsad liiklussurmad, enne esmaspäeva ehk kuu esimese kaheksa päeva jooksul polnud liiklejad õnnetustes elu kaotanud.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel on sel aastal juulis juhtunud 20 liiklusõnnetust vähem kui mullu samal ajal, samuti on aastaga langenud vigastatute arv 30 võrra
«Viimastel päevadel on olnud küll väga traagilise lõpuga õnnetusi, ent liiklusõnnetuste üldpilt juulis siiski ootamatult halvemuse poole pöördunud ei ole,» lausus PPA korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo juht Alo Kirsmäe. Tema andmetel on sel kuul hukkunuid samapalju kui eelmise aasta 11. juuli seisuga.
Vaatamata sellele, et kahes traagilises avariis osalesid veokid, olid PPA kinnitusel kõik neli õnnetust põhjustatud sõiduautojuhtide poolt.
Kirsmäe märkis, et liiklusõnnetustel on üldiselt oma sesoonsus ning suvekuudel sagenevad kiiruseületamise ja joobes juhtimisega seotud õnnetused. Politsei on seda liiklusjärelvalvet planeerides arvesse võtnud ning nii viiakse läbi rohkem «kõik puhuvad» aktsioone ning suurendatud jõududega kiirusemõõtmisi, kuid igale teele alkomeetri või kiirusemõõtjaga ametnikku panna ei saa.
«Kõiki nelja juulikuist hukkunuga õnnetust ühendab just ebaõige sõidukiiruse valik ning oma võimete ülehindamine,» rõhutas Kirsmäe.
Neist ühel juhul on politsei tuvastatud, et teelt välja sõitnud juht oli alkoholi tarvitanud, kolme ülejäänud traagilise õnnetuste puhul on juhtide võimalik joove või terviserike alles selgitamisel.
PPA suvehooaja olulisemad liiklussoovitused puudutavadki just ohutu sõidukiiruse valikut ning piirangutest kinni pidamist.
«Eestis ei ole nii pikki vahemaid, mida läbides annaks kiiruseületamine suuremat teoreetilist võitu, kui paar või paarkümmend minutit. Need üksikud minutid ei kaalu üles riski, et puhkus veedetakse haiglas või kõige halvema juhtudes jääb see sõit viimaseks juhile endale või mõnele lähedasele,» pani Kirsmäe liiklejatele südamele.
Esmaspäeval hukkusid Tallinn-Pärnu maanteel veokiga kokku põrganud sõiduauto juht ning Keilas teelt välja sõitnud joobes juhi sõidukis olnud noormees. Teisipäeval sai Vasalemmas surma veokiga kokku põrganud sõiduauto juht. Viimane traagiline õnnetus juhtus kolmapäeval Surjus kui autojuht pärast teelt välja sõitmist autost välja paiskus ning hukkus.