Eestimaa Looduse Fond: vajame muutust ELi põllumajanduses

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vihmaveest üleujutatud põld Pärnumaal Surju külas.
Vihmaveest üleujutatud põld Pärnumaal Surju külas. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Vajame muutust Euroopa Liidu põllumajanduses – põllumeeste õiglast kohtlemist ja keskkonnasäästu, leiab Eestimaa Looduse Fond.

Esmaspäeval kogunevad ELi põllumajandusministrid järjekordselt arutama ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevikku. Eestimaa Looduse Fond (ELF) loodab, et suudetakse saavutada muutus, mis oleks õiglane talunike suhtes ja aitaks säästa meie ühist looduspärandit.

Eesti põllumehed on ELFi hinnangul õigusega kurtnud ebavõrdset kohtlemist: toetuste tasemed Euroopa Liidu eri liikmesriikides erinevad kordades. Ka keskkonnakaitse poolt vaadates on EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) seniste suundade jätkamine hukatuslik, leiavad looduskaitsjad.

«Viimase kolmekümne aasta jooksul on Euroopa põllumajandusmaastikul lindude arvukus langenud poole võrra ja liblikate asurkonnad vähemalt sama palju ning põllumajandus on kujunenud Euroopa Liidus üheks suuremaks veereostajaks,» toob näite ÜPP keskkonnamõjudest ELFi keskkonnasõbraliku põllumajanduse ja merekeskkonna ekspert Aleksei Lotman.

Maksumaksja raha tuleb kulutada põllumeeste suhtes õiglaselt ja avalikes huvides: neelab ju ÜPP ligi 40 protsenti kogu ELi eelarvest. Toitu on võimalik toota keskkonnasäästlikult ja loodussõbralikult – ja just selline tootmine vajab tõhusat toetamist.

ELF leiab, et maaelu arenguks ette nähtud vahendeid tuleb suurendada, vähendades samal ajal otsustavalt mõnede liikmesriikide ebamõistlikult kõrgeid otsetoetusi. Samuti tuleb maaelu arengu vahenditest 50 protsenti suunata otse maapiirkondade elukeskkonnaga seotud meetmetesse.

«Peame möödapääsmatult vajalikuks õiglaste toetuste maksmist kõigile tegelikult põllumajandustootmisega tegelevatele talunikele, sõltumata sellest, mitu kivi või kadakat nende karjamaadel leidub – meie põlismaastikke hoidva traditsioonilise majandamise diskrimineerimine tuleb lõpetada,» rõhutab Lotman. «Teisalt tuleb piirata raha raiskamist lõputu rohupurustamise peale.»

Riigiesindajate seisukoht on siiani jäänud kõige ebaselgema eesmärgiga ELi otsetoetusi soosivaks, mis tähendab, et Euroopa põllumajanduse muutumine keskkonnasõbralikuks võib jääda pelgalt sõnakõlksuks, leiab ELF.

Fondi hinnangul vajame tõeliselt jätkusuutlikku Euroopa põllumajandust, mitte pealt roheliseks võõbatud fassaadi senisele poliitikale. Eestimaa Looduse Fond kutsub põllumajandusministrit üles andma 16. juulil oma parima, muutmaks ÜPP loodust säästvaks ja meie põllumajandustootjate suhtes õiglaseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles