Eesti 227 omavalitsust oma sadade mõjuvõimu omavate ametnike ja tuhandete volikogu liikmetega tähendavad muuhulgas paljude erihuvide ja võimumängude rägastikke, mille korruptiivsusest on rääkinud nii kohalik meedia, väliseksperdid kui asjaosalised ise, kirjutab Vaher oma blogis.

«Sahkerdajatest võimurid on mitmel pool segamatult määrinud omadele kõike, mis võimalik,» väidab ta.

«Moissejevi-Ovsjannikovi niiditõmbamised Narvas, tandemi Saretok-Sau maade kantimised Viimsis, Kohtla-Järve imeline partnerlus Ossipenko äridega, Mae&Co vägiteod Keila vallas, kurikuulsad vanalinna ärastamisskeemid Tallinnas - seda loetelu võivad lugejad jätkata kümnete juhtumitega.»

Tema sõnul toimetasid omavalitsused aastaid sisuliselt kontrollivabas ruumis, kuid on nüüd sattunud riigikontrolli ja kaitsepolitsei huviorbiiti. Samas märgib ta, et sellest jääb väheks.

«Ainult järelevalve parandamisest aga ei piisa, kui ei suurene ametnike kompetents ja otsustuste läbipaistvus. Pealegi on korruptsiooniuurimine reaalselt suudetud käivitada vaid suurlinnades.»

Tema sõnul on parteikaaslasest regionaalministri Siim Kiisleri algatatud haldusreform tegelik korruptsioonivastane samm, sest lööb omavalitsustes õhu puhtaks ja vähendab korruptiivsete sidemete riski.

«Korruptsiooni saame ennetada võrdeliselt juhtimise ja järelevalve kvaliteedi tõusuga. Opositsiooni töö võimulolijate valvekoerana muutub konkurentsi tõttu reaalseks, samas kui praegu mitmel pool opositsiooni ju polegi ja revisjonikomisjonid on pigem naljanumbrid.»

Mida korrastatum on juhtimine, seda suurem on tema väitel ametikohaga kaasnev vastutus ning tehtavate otsuste kvaliteet.

«Mida vähem ametnikke, seda vähem kiusatust korruptsiooniks. Lihtsamaks muutub nii riigikontrolli kui korruptsiooniuurijate töö, sest 227 omavalitsust ei suuda keegi katta. Haldusreformijärgses Eestis tuleb anda kõikide omavalitsuste korruptsiooniuurimine kapole.»

Vaheri väitel on selge, et haldusreform ei sobi sahkerdajatele ja rehepappidele.

«See vastuseis saab olema sarnane nende poliitikaanide raevu ja rünnakutega, mis täna saadavad kapo tegutsemisi nii Tallinnas kui teistes suurlinnades. Mida suurem kisa, seda rohkem võime arvata, et pihta on saadud tegelikele konnasilmadele.»