Rahvusvahelisel debatil teemaks tõusnud Eesti vastu suunatud küberrünnakud enda abilise hingele võtnud Vene duumasaadiku Sergei Markovi avaldus ei ole siinsete ekspertide sõnul usaldusväärne, sest rünnakute taga olid oluliselt suuremad jõud.
Eesti eksperdid: küberrünnakute taga olid suuremad jõud
6. märts 2009, 15:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Markov üritas debatil tõstatatud teema Eesti vastu suunatud küberrünnakutest lõpetada ootamatu ülestunnistusega: «Eesti rünnakute teemal... rahunege, need rünnakud tegi minu abiline.» Sellega jättis Markov mulje nagu oleks kogu 2007. aasta aprillis ja mais toimunud rünnak olnud ühe inimese kätetöö.
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse infoturbe meeskonna CERT kinnitusel oli rünnakuid aga sadu ning need kestsid kokku neli nädalat. Markovi sõnul ründas tema abiline Eesti veebilehti 9. mail.
«Küberrünnakud registreeriti kahe lainena: esimene laine algas 27. aprillil. 8. mail kell 23.00 algas teine suur rünnakute laine. Kokku kestsid rünnakud neli nädalat,»ütles RIA kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe Postimees.ee’le.
Pärgmäe sõnul rünnati Eestit kokku ligi 180 riigist, sest rünnakuteks kasutati nakatanud arvuteid üle maailma. «Logides on näha ainult otsest ründajat. Allikat ehk korraldajat ei ole võimalik tehniliselt tuvastada,» lisas ta.
RIA esindaja kinnitas ka, et tegemist oli DdoS-tüüpi rünnakutega. Sama tüüpi rünnaku oli Markovi sõnul korraldanud ka tema abiline.
Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja asetäitja Aari Lemmik kinnitas, et paljud märgid viitasid siiski sellele, et rünnakute taga oli Venemaalt lähtunud koordineeritud poliitiline kampaania, mitte kodanike isealgatuslik reaktsioon, nagu üritas väita Markov.
«Pole küll ette näidata paberit, millega mõni kindral oleks andnud käsu rünnata, kuid Venemaa seotust on raske välistada. Rünnakut iseloomustas kirillitsa ja vene keele kasutamine, arvutispetsialistid tõid ka välja selle, et rünnakute dünaamika järgis Moskva ajavööndit,» tõdes Lemmik.
«Ilmselgelt polnud tegu juhulike häkkerite tegevusega, vaid selgelt koordineeritud kampaaniaga,» lisas ta.
Lemmiku sõnul on Eesti väga sõltuv infotehnoloogiast ja seetõttu antud poliitilises kontekstis testimispaigana väga ahvatlev. «See võimaldas aktiveerida väga erineva tasandi jõud, sealhulgas hobi-häkkerid. Küberrünnakute üheks eesmärgiks oli poliitiliste protsesside eskaleerumisele kaasaaitamine ründajale positiivses suunas,» lisas kaitseministeeriumi esindaja.