Riigikogu keskerakondlasest liige Lauri Laasi ütles, et demokraatlikus riigis oleks Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare Kesknädalas ilmunud artikkel tekitanud tormi, kuid Eestis kehitatakse selle peale vaid õlgu ja leitakse, et õiguskaitseorganite tegevus on normaalne.
Savisaar kirjutas eilses Kesknädalas, et pöördus oma sõnavabaduse ja võrdse kohtlemise põhimõtte tagamiseks rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide poole, et saada selgitusi rea asjaolude kohta, kus valitsuse institutsioonid ja õiguskaitseorganid on opositsioonitegelasi tema sõnul põhjendamatult rünnanud.
Laasi ei soovinud täpsustada, millal pöördumine rahvusvahelistele organisatsioonidele saadeti, kuid kinnitas, et on mitme riigikogu liikme ja omavalitsustegelase seas sellele ka ise allkirja andnud. Ta avaldas lootust, et pöördumist selgitav artikkel paneb mõtlema ka neid, kel seni pole tekkinud küsimust, mis Eesti ühiskonnas toimub.
«Seda, et opositsioonierakondade juhtide järel nuhitakse ja üritatakse teha pingutusi, et neile midagi kaela määrida, oleme Eesti poliitikas näinud ka varem,» ütles Laasi ja lisas, et tema meelest on traagiline, et Eesti taasiseseisvumisel olulist rolli mänginud inimene pidi praegu sellise artikliga esinema ja pöördumise rahvusvahelistele organisatsioonidele saatma.
Laasi sõnul polnud tegu näpuga näitamise või kaebamisega, ehkki mõned üritavad seda taolisesse valgusesse tõsta. Tema hinnangul ei jäänud Savisaarel muud üle. «Pigem on küsimus, kellega sa veel räägid ja kelle poole pöördud, kui oma õiguskaitseorganitest õigust saama minna pole võimalik,» lisas ta.
Laasi viitas Savisaare sõnadele, mille kohaselt on tema kohta andmete kogumiseks kulutatud üle kahe miljoni euro, ning märkis, et kui kogu aur läheb Savisaare jälitamisele, jäävadki Dresseni ja Põdra laadsed juhtumid kahe silma vahele. «On kahju, et kaitsepolitsei, kes peaks Eesti riiki ja rahvast teenima, on vastupidiselt keskendunud oma rahvuskaaslaste jälitamisele ja tagakiusamisele,» ütles Laasi.
Ta avaldas arvamust, et ka peaprokurör Norman Aasal tuleks oma tegevuse üle järele mõelda. «Šveits on vana demokraatlike traditsioonidega riik ja kui sealt tuleb meie prokuratuuri ponnistustele vastus, kus nende tegevust nimetatakse kalastamiseks, siis Norman Aas võiks tõsiselt peeglisse vaadata,» lisas Laasi.
Savisaar viitas Kesknädalas ilmunud artiklis Põhja ringkonnaprokuratuuri menetluses olevale kriminaalasjale, mille käigus on esitatud Šveitsi õigusabitaotlus. «Näiteks Šveitsi prokuratuuri poolt on see kaasa toonud kirjaliku seisukoha, et Eesti prokuratuur teostab «kalastamist» ehk süütõendite kunstlikku loomist ning on alustanud uurimist lootuses, et ehk midagi ikka leitakse,» kirjutas Savisaar.