Eelarvamuste küüsis tööandjad närutavad naiste palkadega

Kaire Uusen
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis töötavad kauplustes peamiselt naised, kellest paljude haridustase ja oskused lubaks teha ka märksa keerulisemat tööd. Ka Tallinna Ülemiste keskuse Rimi kassades oli näha töötamas vaid naismüüjaid.
Eestis töötavad kauplustes peamiselt naised, kellest paljude haridustase ja oskused lubaks teha ka märksa keerulisemat tööd. Ka Tallinna Ülemiste keskuse Rimi kassades oli näha töötamas vaid naismüüjaid. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti naistel võib küll olla parem haridus ja suurem kohusetunne, kuid sellele vaatamata töötavad nad vähem tasustatud ametites või alla oma võimete.



Selle kinnituseks on Euroopa Liidu värske statistika, et suurim, üle 30 protsendi ulatuv meeste-naiste palgalõhe on jätkuvalt Eestis, samas kui Euroopa sama näitaja on 17,4 protsenti.

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Kadi Viik märkis, et kuna Eurostat on vahepeal metoodikat muutnud, siis näib nii euroliidu keskmine kui ka Eesti erinevus nüüd suurem kui varem. Sisulisi muutusi pole siiski olnud.

Suur palgavahe ei tähenda aga ainult erinevat tasustamist, vaid et mehed ja naised töötavad ka eri ametites. «Näiteks peetakse naiste tööd endiselt sageli vähem väärtuslikuks ja naised töötavad sageli aladel, kus palgad on keskmiselt madalamad,» teatas Euroopa Komisjon.

Nii töötab Eestiski suur osa naisi teenindajatena, kuigi nende oskused lubaks teha keerulisemat tööd.

Rimi Eesti turundusjuht Evelin Mägioja nentis, et neil on kogu ettevõttes vaid kümme protsenti mehi. «Kauplustes aga veelgi vähem,» märkis ta. Müüjate seas võib leida üsna palju noori naistudengeid, kuid meestudengeid sealt otsida ei tasu.

SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas tõdes, et neil töötavad telleritena kõrgelt kvalifitseeritud inimesed, kelle haridus lubaks töötada ka kõrgematel ametikohtadel. «Ei ole vahet, kas nad on naised või mehed,» ütles ta.

Palgatasemed on aga Allase ja Mägioja sõnul määratud vastutuse ja nõuete järgi ning vähemalt neis ettevõtteis sugu palga suuruses rolli ei mängi.

Siiski esineb Eestis, et sama või võrdväärse töö eest makstakse naistele vähem. Viik tõdes, et see põhineb eelarvamuslikel hoiakutel, nagu oleks mees parem töötaja.

Nii pidas Eestis 2005. aastal läbiviidud soolise võrdõiguslikkuse monitooringu järgi veidi alla poole meestest ja veerand naistest õigustatuks, et meeste palk on kolmandiku kuni poole võrra naiste omast suurem.

Personalifirmade sõnul tuleb ka portaali palgaotsing.ee andmetest välja, et enam-vähem sarnase töökogemuse, ettevõtte suuruse ja samas piirkonnas pakutava töö eest saavad naised ligikaudu 15–20 protsenti vähem palka.

CV-Online’i turundusjuht Raimo Matvere tõdes, et avalikku diskrimineerimist töökuulutustes ei ole, kuid töövestlustel toimuv võib olla erinev.

«Seal võib sõltuda kandidaadile pakutav palganumber ka subjektiivsetest faktoritest, millest üks olulisemaid on sugu,» nentis Matvere. Nii olevat osa tööandjate jaoks meessoost kandidaat endiselt usaldusväärsem, stabiilsem ja «rohkem väärt».

Teisalt on Matvere sõnul ka naiste palgaootused madalamad kui samade oskuste ja kogemustega meestel. «Kes vähem küsib, see ka vähem palka saab. Nii see paraku on,» rõhutas ta.

CV Keskuse ärijuht Kadri Johanson märkis, et ka tööjõupuuduse ajal jäid naised meestele alla, sest lisarolli mängisid mitmed tegurid. «Näiteks lapseplaanidega naisterahvast kardeti nagu linnugrippi, sest uue töötaja leidmine ja ka koolitamine teadmata kui pikaks perioodiks tähendas lisakulusid,» nentis ta.

Teiseks lõid mehed oma palganõuded rusikalöögiga lauale ja ütlesid julgelt isegi loodetust kõrgemaid summasid.

Johansoni sõnul on Eesti naised valmis rohkem tingimusi läbi rääkima ja seda võivad tööandjad aeg-ajalt ka ära kasutada.

«Samas julgen väita, et praegune palgalangus ja tööpuudus tabab just mehi rängemalt,» ütles ta. «Eestis küll ei ole tööpuudus nii tugevalt meeste kahjuks nagu Lätis – 14,9 protsenti töötutest mehed ja 9,4 protsenti naised –, aga see võib veel muutuda.»

Naised ei julge palka küsida

•    Paljud tööandjad peavad mehi «väärtuslikumateks» töötajateks, sest mehed kiitlevad oma oskustega enam ja küsivad suuremat palka.
•    Kinnise iseloomuga ja väga tagasihoidlikud inimesed saavad vähem palka. Naisi tahetakse ametisse, kus on oluline rutiinitaluvus ja stabiilsus.
•    Juhtide ja tippspetsialistide seas on palgavahed suurimad ja enamasti meeste kasuks. Tippspetsialistide (näiteks programmeerijate) meeste-naiste tunnipalga vahe oli 2005. aastal 40 protsenti, kõrgkooli õppejõududel 26 protsenti.
•    Vähemalt viieaastase töökogemusega finantsjuhtidest, kel on sama valdkonna kõrgharidus, soovis üle 15 000-kroonist netopalka saada 38 protsenti meestest, aga vaid 19 protsenti mainitud tingimustele vastavatest naistest.
•    Vähemalt kaheaastase töökogemusega laiatarbekaupade poe müüjaist oli minimaalse, 7000-kroonise netopalgaga nõus tööle minema 16 protsenti küsitletud meestest ja koguni 35 protsenti naistest.
Allikas: CV-Online, CV Keskus, sotsiaalministeerium
-----------------------------------------------------

Eurokomisjoni kampaania

Kuigi eurostatistika järgi oleks Eesti justkui ebaõiglaseim riik, märkis sotsiaalministeeriumi osakonnajuhataja Kadi Viik, et erineva tasustamise peale eestlased kaebust siiski ei esita.
«Üheks põhjuseks pean seda, et Eestis on palgad üldjuhul salastatud ja ei teatagi täpselt, palju kolleegid teenivad,» ütles ta.

Naistepäeva raames käivitas aga Euroopa Komisjon palgaerinevuse vastu võitlemiseks ja selle teadvustamiseks kampaania.

«Meie kampaania selgitab inimestele, miks teenivad naised Euroopas palju vähem kui mehed ja mida selle vastu ette võtta,» ütles Euroopa Liidu võrdsete võimaluste volinik Vladimír Špidla. «Praeguses majanduskliimas on naiste ja meeste võrdõiguslikkus tähtsam kui kunagi varem.»

Eestiski ei istu ametnikud, käed rüpes: Viik tõdes, et nemad alustasid juba mullu soolise võrdõiguslikkuse edendamise programmiga. Lisaks on kavas meediakampaania, mis keskendub meeste ja naiste probleemidele tööturul ning sealhulgas ka palgalõhele. (PM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles