Käesoleva aasta esimesel poolel tabas politsei ligi kümnendiku võrra rohkem roolijoodikuid kui 2011. aasta esimesel kuuel kuul.
Esimesel poolaastal tabati roolijoodikuid mullusest tunduvalt rohkem
25. juuli 2012, 10:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2012. aasta esimesel poolaastal registreeriti 3336 joobes sõidukijuhtimise süütegu (joove vähemalt 0,5 promilli), mis on 10 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil, seisab justiitsiministeeriumi analüüsis. Toona registreeriti 3029 juhtumit.
Päevas tabati keskmiselt 18 joobes juhti, mis on ministeeriumi väitel vaid väike osa (vähem kui kümnendik) kõigist joobes juhtidest (vähemalt 0,2 promilli on veres alkoholi keskmiselt 0,5–1 protsendil juhtidel). Seetõttu on raske hinnata, kas kasv on tingitud muudatustest politsei töös või on joobes juhte liikluses ka reaalselt rohkem.
Juhul, kui kasv on olnud reaalne, on ministeeriumi hinnangul selle taga ilmselt alkoholitarbimise kasv.
Joobes juhtimise kuritegusid registreeriti 1689 (51 protsenti), väärtegusid 1647 (49 protsenti). Võrreldes mullusega on rohkem kasvanud väärtegude ehk kergemas joobes tabatud juhtide arv.
Ehkki reaalses liikluses on raskes joobes juhte vähem kui kerges joobes juhte, tabatakse neid nende ebakindla sõidustiili tõttu kergemini. Vähemalt 1,5-promillises joobes juhi tabamise tõenäosus on ligikaudu 4 korda suurem kui alkoholi vähem tarvitanud juhi puhul.
Kuritegudest pandi 9 protsenti toime narkojoobes. Valdav osa (93 protsenti) narkojoobes sõidukijuhtidest tabati Harjumaal.
Väärteo eest määratakse karistuseks enamasti rahatrahv. Arestiga karistati iga kümnendat joobes juhti. Väärteo eest politsei poolt määratud rahatrahvide mediaan oli 700 eurot. Vähemalt 800 eurot oli trahvi suurus 35 protsendil juhtudel.
Politsei poolt määratud karistuse vaidlustas 10 protsenti isikutest, kuid valdavas osas jättis kohus rahatrahvi muutmata.
Väärteo eest karistati arestiga 176 isikut. Kohus nõustus politsei taotletud aresti pikkusega täielikult 37 protsendil juhtudel. Keskmiseks aresti pikkuseks oli 13 päeva, mis moodustas 75 protsenti keskmisest politsei poolt taotletud arestipäevade arvust.
Kuriteo eest karistas kohus tingimisi või reaalse vangistusega 1190 isikut (76 protsenti) ning rahalise karistusega 371 isikut (24 protsenti). Mõistetud vangistuse mediaan oli 4 kuud.
Rahaliste karistuste mediaan oli 780 eurot. Vähemalt 800 eurot oli rahalise karistuse suurus 49 protsendil juhtudel. Suurim ühele isikule mõistetud rahaline karistus oli 7500 eurot.
Kuriteo eest võeti juhtimisõigus ära 58 protsendil isikutel. Keskmiselt võeti juhtimisõigus ära 3 kuuks (väärtegude puhul 5 kuuks).