Eesti sai esimese looduskaitse arengukava

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Looduskaitse arengukava keskendub muu hulgas ka sellele, mida on vaja teha selleks, et inimesed loodusele lähemale tuua.
Looduskaitse arengukava keskendub muu hulgas ka sellele, mida on vaja teha selleks, et inimesed loodusele lähemale tuua. Foto: Kristjan Teedema

Täna võttis valitsus vastu Eesti esimese looduskaitse arengukava aastani 2020, mille eesmärk on riikliku looduskaitsetegevuse planeerimine ja loodusvarade läbikaalutud kasutamine, et liigid säiliksid, nende elupaikade kadu oleks minimaalne ja nende seisund paraneks.

Arengukavas on kirjas rida looduskaitsealaseid tegevusi, mille kogumaksumuseks prognoositakse umbes 582,2 miljonit eurot.

Muu hulgas näeb arengukava näiteks ette inimeste loodusteadlikkuse tõstmist õppeprotsessi kõigil haridustasemetel, looduskaitseteaduse edendamist, loodussäästliku turismi korraldamist, liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamist.

«Praeguseks on ligi viiendik Eesti territooriumist erinevate kaitseladega kaetud ja nende juurde loomise asemel keskendume sellele, et kaitsealad oleksid tõesti heas korras,» selgitas arengukava eesmärki keskkonnaminister Keit Pentus. «Loomulikuks hoiakuks peab saama see, et loodust tuleb hoida mitte ainult kaitsealadel, vaid ka väljaspool kaitseala piire.»

Praegu on Eesti metsamaast range kaitse all umbes 8 protsenti, 2020. aastaks peaks see kasvama 10 protsendini. Järvede puhul on Eestis peamiseks ohuteguriks inimeste põhjustatud kinnikasvamine, mistõttu näeb arengukava ette tegevusi saasteainete hulga vähendamiseks. Jõgede puhul on Pentuse sõnul teravaimaks probleemiks paisud, mis ei lase kaladel kudema jõuda. Maastike kaitse valdkonnas tegeletakse risustamise leevendamisega.

Lisaks on aastaks 2020 kavas laiendada hooldatavate pärandmaastike nagu näiteks loopealsete, rannaniitude ja puisniitude pindala ligi kaks korda. Samuti on plaanis taastada soid ja rabasid senisest enam, seda kuni 10 000 hektarini. Loodushariduse ja -teadlikkuse edendamiseks soodustatakse nii laiemat IT-lahenduste kasutamist näiteks nutitelefonidele aga ka õuesõppe võimaluste suurendamist.

Rõhk on ka looduse kasutamisel. Näiteks peaks valmima analüüs maavarade kaevandamise ja taastuvate loodusvarade majandamisega kaasnevatest mõjudest elurikkusele. Lisaks on kavas välja töötada leevendusmeetmed näiteks transpordi negatiivsetele mõjudele ja taastuvenergia kasutamisest tingitud mõjudele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles