Nädalavahetusel kuulutas talupidajate keskliit Jäneda talupäevadel parimaks taluks Pajumäe mahetalu, mille jogurtid, kohupiimakreemid, või ja toorpiim jõuavad inimeste kodulauale Läti piiri äärest Abja-Vanamõisa külast.
Eesti parimas talus vahetub põlvkond
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
30. juuli 2012, 09:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pajumäe talus juhatab praegu veel vägesid Eesti taluelu eestvedaja Arvo Veidenberg (72). Veel kaks aastat tagasi kuulus Veidenberg ise talupidajate keskliidu juhatusse, mistõttu ei pidanud ta kandideerimist sobilikuks. «Sellel aastal pidin kandideerima, sest ega mul eriti rohkem kandideerimisaega ei ole, poiss hakkab talu üle võtma,» tunnistab Veidenberg.
Tegelikult on peremehel koguni kuus poega, kes tulevikus talu käekäigu eest võiks seista. Pajumäe uueks peremeheks saab aga Eesti Maaülikoolis põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist õppinud Viljar Veidenberg (26). «Viljaril oli huvi, eks ma teda natuke suunasin ka, aga sundida ei saa kedagi,» tõdeb Arvo Veidenberg.
Kui vanaperemehelt küsida, milliseks jääb tema roll majapidamises, räägib ta muheledes pensionist ja puhkamisest, kuid lisab siis kiiresti: «Aga eks ma talus liigun ikka.»
Žürii liige, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse aseesimees Jaak Herodes ütleb, et Arvo Veidenbergi juhitud Pajumäe talu vääris võitu põhiliselt heade tootmisnäitajate ja innovaatilise ning teadusliku lähenemise pärast. Lisaks üldvõidule kuulutati Pajumäe talu ka selle aasta parimaks tootmistaluks.
«See on ehk natukene ebaharilik, sest mõni aasta tagasi oli mahetootmine kui alternatiivne tootmisviis, millele olid iseloomulikumad madalamad tootmisnäitajad. Pajumäe talu tootmisnäitajad on kõrgel tasemel, vaatamata sellele, et maheda toodangu tõttu on piirangud suured,» ütleb Herodes.
Talu keskmine piimatoodang lehma kohta on olnud suurem kui Eesti keskmine. Praegu turustab talu üle 50 toote, mida müüakse suuremates toidupoodides, ökopoodides ja turul.
Herodes toob esile, et Arvo Veidenbergil on pikk mahepõllumajanduse kogemus. «Tema talus käivad teadlased, et uurida, kuidas mahepõllundus on mõjunud muldade kvaliteedile. See ei ole mitte niivõrd tema talule vajalik, vaid kogu Eesti põllumajandusele oluline teada,» lisab Herodes.
Oma 22-aastase talupidajakarjääri jooksul on Veidenberg võtnud ette julgeid ja uuenduslikke samme. Pole ka ime: Arvo Veidenberg on endine Polli katsebaasi teadlane, ta naljatab, et huvi tuleb professionaalsest kretinismist.
Nii oli Pajumäe talu esimene, kus rajati külmlaut ja hakati turustama toorpiima. Ka ei ole Eestis palju talusid, mis oma toodangut ise töötleks ja turustaks. «Eesmärk ei ole olnud kuidagi eristuda, vaid ikkagi ellu jääda,» tunnistab Veidenberg.
Pajumäe toodete järele on nõudlus nüüdseks nii suur, et ei jõua kätte anda, tunnistab peremees. Nii ei jätkunud kaupa isegi Jäneda talupäevade laadal kauplemiseks. Huvi tunnevad peale eestlaste ka lätlased – Riia on ju Pajumäe talule sama lähedal kui Tallinn.
Talu tulevane peremees Viljar Veidenberg ütleb aga, et tegevuse laiendamine on mõnes mõttes problemaatiline – näiteks on puudu maast, mis on ümbruses teiste poolt ära ostetud. Nii jääbki uue peremehe eesmärgiks tootmist pigem efektiivsemaks muuta.
Näiteks saaks mahamüüdavast toorpiimast valmistada hoopis suuremas koguses juustu või kohupiima. Viljar Veidenberg tunnistab, et tootmisahela algusest lõpuni ise planeerimine teebki tema jaoks taluperemehe ameti huvitavaks ja mitmekülgseks.
Herodese sõnul on noored hakanud põllumajanduse vastu suuremat huvi tundma ja peale Pajumäe talu toimub põlvkondade vahetus paljudes Eesti taludes.