Tagasi mobiilivaatesse
Värskendamiseks tõmba

Eesti uudised

:

Jalgrattaentusiastid on kehtiva liiklusseadusega rahul

Mitmed liiklejad ning ka politsei esindajad on eelmise aasta 1. juulist kehtivaid liiklusreegleid segadust tekitavateks ja jalgrattaõnnetuste kasvu soodustavaks nimetanud, aktiivsed jalgratturid peavad aga kehtivat seadust varasemaga võrreldes siiski edasiminekuks.

Jalgrattaentusiastid ei pea eelmisel suvel kehtima hakanud liiklusseaduse paragrahve, mis käsitlevad jalgrattureid ja nende õigusi ülekäigurajal, liiga keerulisteks või mitmetimõistetavateks.

Jalgrattur Priit Salumäe sõnul pole praegune liiklusseadus jalgratturi õiguste osas väga keeruline. 

«Ülekäiguraja ületamine on lubatud nii rattasadulas kui ka käekõrval ratast lükates. Esimesel puhul ei ole sul lihtsalt eesõigust. Lihtne,» ütles ta.

Tema hinnangul on liikluses seadusest olulisem üksteisega arvestamine autojuhtide, jalakäijate ja jalgratturite vahel. Salumäe sõnul ei oskaks ta seadust kuidagi paremaks kirjutada, kuid kogemus näitab, et sujuv ja ohutu teeületus seisneb kahe liikleja vahelises suhtluses, viisakuses ja hoolimises.

«Autojuht jääb seisma ja viipab, et mine. Mina lähen. Ja ka vastupidi - panen korra jala maha, viipan autojuhile, et sõitku ja asi toimib,» lausus jalgrattur, lisades siiski, et paraku alati kommunikatsioon kaasliiklejatega ei suju.

Veidi üle aasta kehtinud liiklusseadusega on üldjoontes rahul ka jalgrattaklubi Vänta Aga president Rein Lepik. Tema hinnangul on kehtiv seadus oma olemuselt kompromiss jalgratturite ja autojuhtide ning mõlema poole õiguste ja kohustuste vahel.

«See on ikkagi samm edasi euroopaliku liikluskultuuri poole. Vähemasti Tartu linnas ei tunneta ma probleemi, liiklus sujub enamasti üsna rahulikult,» sõnas ta.

Lepiku sõnul on teistes Euroopa riikides ratturitel isegi rohkem õigusi, kuid Eesti liikluskultuuri arvestades ei julgeks ta ülekäiguradadel ratturitele eesõigust anda – inimeste või puude vahelt suure kiirusega teele jõudev rattur riskiks oma eluga.

Praegust olukorda peab Lepik hästi toimivaks sel juhul, kui nii ratturid kui ka autojuhid liikluses mõistuspäraselt käituvad. Oma kogemuste põhjal märkis ta, et ülekäigurajale tuleks läheneda piisavalt aeglaselt, et vajadusel enne ristmikku kiiresti ja turvaliselt pidama saada. Samuti rõhutas ta silmside olulisust ratturi ja autojuhi vahel, sest vaid siis võib kindel olla, et autojuht on ratturit märganud ning valmistub peatuma.

Lepiku meelest ei peaks isegi arutama võimalust, et naastaks varasema liiklusseaduse juurde neis punktides, mis nõudsid, et jalgratturid ületavad ristmiku jalakäijatena, jalgratast käekõrval lükates.

«Seda võiks arutleda vaid kontekstis, et võrdse kohtlemise printsiibi järgi peaksid siis ka kõik autojuhid oma autosid üle ristmiku lükkama, mitte sõites ristmikku ületama,» ütles ta. Jalgrattaklubi juht lisas, et ka autojuhtide jaoks on sõites teed ületav rattur mugavam – takistust liiklusvoole on vähem ning ülekäigurada vabaneb sel juhul kiiremini.


Logi sisse:
Vaata kommenteerimise tingimusi | Näita e-maili avalikult:
PINGED GAZA SEKTORIS
Telli Postimees endale koju
Kuuluta Postimehe paberlehes
Viimased uudised
Majandus24
Sport
TallinnCity
Naine
48h populaarsemad teemad
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
Välisuudised
Tarbija24
Arvamus
VIIMASED GALERIID
Postimees +
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
SOOV.EE
Juhtimine
Elukeskkond
Sünnipäevad

Palju õnne!

Vaiko Eplik

33

Vaiko Eplik

muusik

Lembit Sarapuu, 84

maalikunstnik

Jüri Engelbrecht, 75

mehaanikateadlane, akadeemik, endine Teaduste Akadeemia president

Aavo Põhjala, 57

judotreener

Krista Aru, 56

kirjandusteadlane, ERMi direktor

Horoskoop
Tartu Postimees
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
Valga
Top lood
Top kommentaarid
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
Valuutakursid
USD
0,747 EUR
GBP
1,261 EUR
LTL
0,29 EUR
SEK
0,108 EUR
RUB
0,021 EUR
=
Kursid seisuga: 31.07.2014