Tehismäe põleng teeb looduskaitsjad murelikuks

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle umbes 170 meetri kõrgusel tegutseva traktori juht trotsib Ida-Virumaal Kohtla-Järve poolkoksimäel töötades ohtlikke kallakuid, aga ometi ei lubata teda tööle palju madalamal asuvasse põlengupiirkonda, sest seal võiks traktor lihtsalt auku haihtuda.
Selle umbes 170 meetri kõrgusel tegutseva traktori juht trotsib Ida-Virumaal Kohtla-Järve poolkoksimäel töötades ohtlikke kallakuid, aga ometi ei lubata teda tööle palju madalamal asuvasse põlengupiirkonda, sest seal võiks traktor lihtsalt auku haihtuda. Foto: Sille Annuk

Kohtla-Järve poolkoksimäe põlenguga kaasneda võiv õhusaaste teeb murelikuks nii keskkonnakaitsjad kui ka Postimehega vestelnud põlevkiviteadlase, keskkonnaministeeriumi väitel ei anna aga seireandmed stressiks põhjust.


Igatahes põleb Kohtla-Järvel see energia, mida Eesti põlevkivist varem kätte ei saadud ja mis jõudis jäägina poolkoksimäkke. Postimees kirjutas laupäeval Baltikumi suurima, Kohtla-Järve tehismäe põlengust, mis avastati sel talvel.

Mõõtmised on näidanud hiljuti tekkinud paarikümneruutmeetrise läbimõõduga põlengukraatri serval 980-kraadist temperatuuri. Kohtla-Järve tehismäe sisse on tekkinud ka kollase värviga augud, mille seest eritub tossuna vesiniksulfiidi, mädamuna haisuga mürgist gaasi.

Keegi ei tea, kui ulatuslik on suuresti maa all ja vahepeal ka maa pinnal miilav põleng, millel on praegu juba kaks kollet. Umbkaudsetel hinnangutel haarab mäepõue peitunud tulekahju poolteist kuni kaks hektarit kokku sadakonnast hektarist.

Mägedes leiduva ainese kuumenemine on täiesti tavaline protsess, küll aga on harv Eesti tehismägede süttimine.
Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledži kütuste keemia ja tehnoloogia õppetooli juhataja professor Jüri Soone sõnul pole kahtlustki, et põlengud soodustavad seni mäkke kätketud mürgiste ainete lendumist.

«Põlemisel tekib loomulikult ka CO2 ning teatud tingimustes ka vingugaas. Põleng aktiveerib protsesse oluliselt,» lisas ta. «Kui me paneks enda hoovis põlema põlevkivihunniku, peaks me hoovist ise kaduma.»

Vana mure
Soone sõnul ei põle Kohtla-Järve poolkoksimägi siiski esimest korda. «Vanasti põles see sageli,» lausus ta.

Keskkonnaministeeriumi enda koduleheküljelt leiab põlevkivitööstuse tegevuse järelmite kohta mõndagi. Nii näiteks kinnitasid Phare abiprojekti raames läbi viidud ja läinud kümnendi keskpaigast pärineva uuringu tulemused, et Kohtla-Järvel oli vääveldioksiidi tase ligi viis korda kõrgem kui teistes Eesti linnades.

Varasema meditsiinistatistika andmetel oli Ida-Virumaal nii suremus kui ka haigestumine hingamisteede- ja vereringehaigustesse suurem kui näiteks Pärnumaal ja Tartumaal. «Seni pole sihipäraselt uuritud põlevkivi kaevandamise ja kasutamise tervisemõju töötajatele ja elanikkonnale,» lisab üks ülevaade.

Praegu käivad mäel rohkem kui 20 miljonit eurot maksvad sulgemistööd, mille käigus kaetakse see muu hulgas veekindla tekstiiliga. Keskkonnaministeeriumi poolelt poolkoksimägede sulgemistöid juhtiva Raimo Jaaksoo sõnul tegi projekteerimis- ja konsultatsiooniettevõte Ramboll Finland kõigepealt riigile mägede sulgemise eelprojekti, millega kaasnesid uuringud. Seejärel korraldati riigihange, mille võitis kolme ettevõtte konsortsium.

Konsortsiumi ühe osalise, ehitusfirma Rand&Tuulberg projektijuht Mart Poola ütles reedel Postimehele, et ehitajad vahetavad keskkonnaministeeriumiga juba mitu kuud kirju. Kirjavahetusest teeb Poola järelduse, et firmad peavad nüüd hakkama tegelema põlengu kustutamisega.

Jaaksoo sõnul teadsid ehitajad juba ministeeriumi tellitud eelprojektist, et Kohtla-Järve mäe sees on kuumenenud alasid. Kuumenemine ei ole siiski sama mis põlemine – põlengut eeluuringud ei eelda.

Projektijuhi sõnul tegeldakse praegu põlengu probleemi lahendamisega. Samas kinnitab Jaaksoo järgnev jutt väidet, et kustutamise vaeva peaks ministeeriumi hinnangul suuresti kandma ehitusfirmad.

«Töövõtja peab tegema kõigepealt vajalikud uuringud, projekteerima ja ehitama,» lausus Jaaksoo. «Uuringute- ja tööprogramm tuleb ellu viia, ja ütleme nii, et me ei ole sellega, kuidas nad on seda teinud, päris rahul. Seal on ka teisi probleeme, mida me lahendame.»

Projektijuhi kinnitusel on praeguse probleemi omanik siiski tellija ehk keskkonnaministeerium. «Aga see probleem tuleb lahendada vastavalt lepingu tingimustele koos töövõtjaga,» rääkis ta.

Lahendust pole
Pole kahtlustki, et nii keskkonnaministeerium kui ka mäge siluv konsortsium loodab sellele, et vastaspool võtaks enda kanda võimalikult suure tüki ebameeldivast probleemist.
Jaaksoo tunnistas, et talvel ilmnenud põlengu kustutamiseks pole veel lahendust. «Unikaalset lahendust pole, sest see on keeruline ja unikaalne probleem,» lausus ta.


Jaaksoo lisas siiski, et Kohtla-Järve poolkoksimäe ümbrusse on paigutatud kaks õhuseirejaama. «Esimese poolaasta seirearuande kohaselt pole väävelvesiniku kontsentratsioon mingil moel suurenenud,» kinnitas ta.
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe Jüri-Ott Salmi hinnangul ei ole põlev mägi põhjaveele ega välisõhule ohutu.

«Praegune põleng on ilmekas näide, milliseid üllatusi võib põlevkivi meile pakkuda aastakümneid pärast selle kasutamist,» lisas ta. «Ja siin pole kiireid lahendusi, sest põlengu likvideerimise võimaluste kohta ei oska praegu keegi midagi öelda.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles