Anvelt: Michali tagasiastumine või volituste peatamine lihtsustaks olukorda

Martin Smutov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Anvelt.
Andres Anvelt. Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Riigikogu õiguskomisjoni ja sotsiaaldemokraatliku erakonna liikme Andres Anvelti hinnangul oleks nii justiitsministeeriumil kui minister Kristen Michalil märksa lihtsam, kui minister astuks oma kohalt tagasi või peataks uurimise lõpuni oma volitused.

«Kuigi ei ole alust kahelda selles, et Michal ise või ministeerium mõjutaksid kuidagi uurimise käiku, on isegi sellise võimaluse kasvõi teoreetiline olemasolu avalikkusele vastuvõetamatu ja mõjub kindlasti negatiivselt võimude lahususe demokraatlikule printsiibile,» hindas Anvelt.

Anvelti hinnangul poleks probleem nii terav, kui kahtlustuse oleks saanud mõne nö pehmema valdkonna minister.

«Sel juhul vastutab ta kodanikuna seaduse ees ja poliitikuna peaks ta eelkõige vastutama oma südametunnistuse ees,» selgitas Anvelt. «Kui aga tegu on sama valdkonna ministriga, kelle valitsemisalasse kuulub uurimise juhtimine ehk prokuratuur, siis on olukord teine.»

Anvelti väitel tulevad sellises olukorras sisulise poole kõrval rohkem esile just menetluslikud põhjused.

Anvelti kinnitusel ei kiida sotsiaaldemokraadiks heaks ka seda, et Michal pole tänaseni (Michal tegi avalduse pärast loo ilmumist - toim) teinud ülekuulamise kohta avaldust või suhelnud meediaga.

«SDE ei pea seda kindlasti õigeks. Avalikkusel on kindlasti õigus teada, mis ja miks toimub riigis, kus valitsuse liikmed on sõna otseses mõttes uurimise all,» sõnas Anvelt. «On võimalik, et minister on andnud uurimisorganitele vastavasisulise vaikimislubaduse, mida seadus ka ette näeb. Aga ka sellisel juhul vääriks avalikkus esialgu vähemalt taolisi selgitusi.»

Esmaspäeval keskkriminaalpolitseis ütlusi andmas käinud reformierakondlasest justiitsminister Kristen Michal ning riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liige ja erakonna juhatuse liige Kalev Lillo said siis ametlikult kuriteos kahtlustatavateks.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja Katrin Lunti kinnitusel tutvustas keskkriminaalpolitsei Michalile ja Lillole kahtlustuse sisu, mida tehti ülekuulamise alguses.

Mehi kahtlustatakse majandustegevusele või varale kehtestatud piirangute rikkumises, mille eest karistatakse süüdimõistmisel rahalise karistusega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles