Debatt sisekaitseakadeemia kolimise üle on jõudnud punkti, kus poliitikutel tuleb peagi otsustada, kas maksumaksja rahakott jõuab regionaalpoliitilise vangerduse kinni maksta või mitte.
Sisekaitseakadeemia on jäänud poliittahte vastu üksi
31. juuli 2012, 19:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumis valmiv analüüs akadeemia Ida-Virumaale kolimise võimalustest tuvastas, et kool tuleks uues asukohas 40 000 ruutmeetrise netopinnaga hoone asemel toime 32 000 ruutmeetriga. «Järgmises etapis tehakse avalik päring, et leida kõik huvitatud asukohad üle kogu Eesti,» sõnas ministeeriumi nõunik Katrin Varik.«Üheks eesmärgiks on leida olemasolevaid koole, kellega võiks sünergia tekkida.» Seega pole veel teada, kuhu täpselt akadeemia kolida võiks.
Kooli rektor Lauri Tabur ütles, et samal ajal, kui kolimine Ida-Virumaale muutub järjest reaalsemaks, muutub häälekamaks ka akadeemia. «Meie siiras soov on, et 20 aastaga üles ehitatud kvaliteetset õppeasutust ei lõhutaks regionaalpoliitiliste ambitsioonide teostamiseks.»
Rektori hirmud tuginevad akadeemia märtsis valminud analüüsile, mis tuvastas, et kolimise tõttu langeks kvaliteet ja satuksid ohtu õppekavade akrediteeringud. See võib juhtuda, kuna 150 akadeemia õppejõudu töötavad põhikohaga pealinna julgeolekuasutustes, ega pruugi pikkade sõitudega nõustuda.
Uuringutulemus, mille kohaselt 71 protsenti vilistlastest poleks akadeemia Ida-Virumaal asumise korral üldse kooli astunud, tõotab niigi väikest noorte pealekasvu arvestades akadeemiale kurba tulevikku. Tagatipuks maksaks uue hoonekompleksi ehitamine Ida-Virumaale umbes 80 miljonit eurot, samas kui olemasolevate Pirita-Kose hoonete renoveerimine vaid 12 miljonit.
Poliitringkondades valitseb kolimise osas aga hämmastav üksmeel. Kui riigikogu liikme ja sisekaitseakadeemia politseikolledži endise direktori Andres Anvelti käest küsida, kes Eesti poliitikutest kolimise vastu on, meenub talle vähe nimesid - needki kahevahel.
Sisekaitseakadeemia analüüsi nad kuigi tõsiselt ei võta. «Ükski arst ei tohiks ennast ravida, nagu ükski advokaat ei tohiks iseennast esindada. Selle analüüsiga on sama asi. Ida-Virumaale oleme me 20 aastat väga palju võlgu. Kolimine kindlasti sinna juurde natukenegi Eesti riigi selgroogu ja näitaks, et see ei ole mitte unustatud maa,» leidis Anvelt.
«Ma ei taha neid jutte kuulata, et hakkavad spioonid tulema ja venelased võtavad selle kooli üle. Kui on korralik kampus ja võimalused olemas, siis noor läheb õppima ka Ida-Virumaale.»
Endine siseminister Marko Pomerants ütles, et sisuliselt takistab kolimist vaid üks küsimus. «Mis on Ida-Virumaale investeerimise piir, mida kõik maksumaksjad aktsepteeriksid?». Arutelu on hüpoteetiline, sest tegelikult ei ole riigil üldse raha, et hooneid ehitama hakata, kus tahes need ka ei asuks.
Siseminister Ken-Marti Vaher ütles Postimehele, et akadeemia kuluhinnangud on liialdatud. «Loomulikult, kui on tegemist röögatu kulude vahega, siis seda võib punase joonena defineerida,» vaagis minister võimalust, et kolimisplaanist loobutakse.
«Siiamaani nendes analüüsides, mis Riigi Kinnisvara AS on teinud, ei ole need erinevused sugugi märgatavad. Me räägime sisuliselt sarnastest suurusjärkudest,» jättis Vaher summa ütlemata.
Ministri sõnul on kolimise eeltingimus, et kvaliteeti ei ohverdataks. Kui see õnnestub, võib see vallandada doominoefekti, mille käigus ka teised ministeeriumid oma asutusi Ida-Virumaaga siduma hakkavad.