Herman Simmi spiooniloost kirjutasid kogu maailma lehed

Tuuli Koch
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisajakirjanduses ilmuvatel Eestit puudutavatel uudistel hoiab pidevalt silma peal välisministeerium. Nii suurt tähelepanu kui Herman Simmi juhtumiga seoses pälvib Eesti harva.
Välisajakirjanduses ilmuvatel Eestit puudutavatel uudistel hoiab pidevalt silma peal välisministeerium. Nii suurt tähelepanu kui Herman Simmi juhtumiga seoses pälvib Eesti harva. Foto: Toomas Huik

Iseseisvuse taastanud Eestis esimesena riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simm tõi Eestile välisajakirjanduses rohkem tähelepanu kui mis tahes teine teema. Seni on Eesti pilku püüdnud küberrünnakute, metsseakaamera ja Estonia katastroofiga.




Aastaid välismeediat jälginud esseist ja kolumnist Enn Soosaar tõdes, et pärast Estonia katastroofi võib Herman Simmi skandaal olla tõesti üks kõige rohkem välismaal kajastust leidnud siinseid uudiseid.

«Estonia hukk püsis sakslaste ja rootslaste tõttu aastaid meedia huviorbiidis ja kahjuks oli selle laeva nimi selline, nagu ta oli, ja Eesti riigile tuli see katastroof liiga otse kaela, kuigi seotud olid ka teised riigid,» tõdes Soosaar.

Tema sõnul on välismeedias olnud juttu Eesti eduloost, NATO ja Euroopa Liiduga liitumisest, 1990. aastate alguse sündmustest ning kultuuritegelastest – Järvide dirigendidünastiast ja helilooja Arvo Pärdist.

Simmi juhtum jõudis aga paarikümne välisväljaande veergudele. EU Observer kirjutas 26. veebruaril Simmile määratud karistusest ja riigireetja tunnistusest, et ta oli töötanud välisluure heaks ja tundnud Vene luureagente, kellega oli vahetanud salajast teavet.
Suurbritannia väljaanne The Economist avaldas sel päeval uudise «Spiooniskandaal Eestis: palju veel tulekul?».

Teema tõusis üles ka Iiri ajalehes Irish Times ja Saksa päevalehes Frankfurter Rundschau. Viimane tõdes, et seesugust juhtumit pole teada külma sõja lõpust saadik. «Herman Simm oli Eesti kaitseministeeriumi kõrge julgeolekuametnik ning tal oli juurdepääs rangelt salajastele NATO dokumentidele,» kirjutas väljaanne. «Juba siis kui Eesti NATOsse pürgis, oli Simm see, kes partneritega julgeolekusüsteeme võrdles.»

Kogu maailm imestas


Simmi teema oli aktuaalne Austria, Šveitsi, Prantsusmaa, Belgia ja Soome meedias.
Jaanuari alguses kirjutasid Simmi skandaalist pikalt Prantsusmaa väljaanded Le Monde ja Le Point. «Mitme NATO liikmesriigi uurijad on kogunenud Tallinna, et otsida vastust küsimusele, kuidas sai kõrge riigiametnik Herman Simm julgeolekuorganisatsiooni häbematult naeruvääristada ja missugust konkreetset kahju tema tegevus võis kaasa tuua,» kirjutas Le Monde.

Märtsis peatus Simmi juhtumil Venemaal ilmuv Russkij Newsweek. «Herman Simm on Eesti uuema ajaloo esimene tõeline spioon,» kirjutas ajakiri. «Ametlikke etteheiteid Kremlile pole paraku veel tehtud, sest otseseid tõendeid Simmi koostööst Vene luurega pole leitud.»

Levivad ka head uudised


Väljaanne tõdes, et see annab Vene luurele võimaluse praegu kõrgetel kohtadel olevaid isikuid šantažeerida ning et samasugune seis on Leedus ja Lätis.

Läinud aastal kirjutas Simmist ka The New York Times: «Lustliku meele ja põhjalikkuse poolest tuntud Herman Simmi edutati ikka ja jälle. Nii mõnedki nägid temas patriooti ning seda eriti tänu konkreetsele minevikusündmusele.»

Väga põhjaliku ja põneva spiooniloo avaldasid Prantsusmaal Le Nouvel Observateur ning mitu Soome väljaannet.

Der Spiegel nentis detsembris, et «Eesti tippspiooni Herman Simmi afäär on nüüd ka Saksamaale jõudnud. Saksa valitsuse ja NATO eksperdid uurivad põhjalikult, kas Simmi kaudu sattus venelaste kätte Saksa salajane krüpteerimistehnika».

Inglismaa väljaanded The Economist, The Times ja Daily Mail on skandaalil silma peal hoidnud alates selle ilmsikstulekust läinud aasta septembri lõpus.

Välisministeerium otsib Eesti-uudiseid umbes poolesajast väljaandest. Ministeeriumi infoosakonna peadirektor Triinu Rajasalu tõdes, et Simmist rohkem on Eesti kõneainet andnud 2007. aasta küberrünnakutega.

«Kuna see oli nii laiahaardeline ja esmakordne, mainitakse küberrünnakuid puudutavates lugudes kas või taustainfona Eesti ära,» selgitas Rajasalu.

Tema sõnul jõuab lisaks negatiivsetele uudistele Eestist välja ka palju head – lood Eesti loodusest, turismist ja IT-lahendustest. «Müüvad ka kiiksuga positiivsed uudised, näiteks «Teeme ära 2008»,» tõdes Rajasalu.

Eesti kuulsus
Tänavused olulisemad Eestit puudutavad teemad välismeedias

•    Herman Simmi spiooniskandaal
•    aprillirahutuses süüdimõistetud
•    Iraagi missiooni lõpp
•    Balti kett 20. aastat
•    film «Detsembrikuumus»
•    SMS-laenu fenomen
•    Andrus Veerpalu
•    Age Oks ja Toomas Edur
•    Paavo Järvi
•    majanduskriis ja tööpuuduse kasv
•    küberrünnakud

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles