Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt märkis intervjuus Postimehele, et riigiametnikud ei saa eeldada, et väliskeskkonna muutumisest hoolimata on nende töö ja tingimused alati samasugused.
Raivo Küüt: riigiametnikud ei saa olla kui dinosaurused
7. august 2012, 16:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänases Postimehes ilmunud artiklis väljendavad mitmed Paldiski, Muuga ja Tallinna kordoni piirivalvurid rahulolematust uue ühendkordoni loomisega. Kas selline vastuseis oli Teie jaoks ootuspärane?
Meie kujundame oma ametit järjest edasi. Kui [piirivalve- ja politsei]ametid füüsiliselt [2010. aastal] kokku liideti, siis nende integreerimine on protsess, mis käib edasi. Meie ülesanne on sisejulgeoleku ja turvalisuse tagamine ning selleks on meile antud ressursid, mida ei ole piiramatus koguses. Seetõttu peame igal sammul vaatama, milliseid võimalusi saame kasutada, et see ressurss teeniks kõige paremini meie elanike huvi.
Väga paljude logistiliste paiknemiskohtade hoidmine, kus tarvis teatud juhtide taset, ööpäevaseid korrapidamisi, ei ole otstarbekas. Kui neid õnnestub mingite võtetega vähendada ja selle arvelt suurendada koosseisu, kes reaalselt tegeleks piiri kontrollimisega, siis seda me kasutame. Seetõttu ongi mõttekas kordoneid omavahel kokku viia.
Kahtlemata eks iga muudatuse puhul leiab alati keegi, et see pole justkui põhjendatud. Kui aga vaatame numbritele otsa, on see absoluutselt põhjendatud. Meil oli projekt, kus kõik analüüsiti kõik läbi, Põhja prefektuur koos piirivalveosakonnaga sellele seisukohale jõudis.
Kõikidele on tööd pakutud, tahaksime, et kõik jätkaks, aga mõned on otsustanud kasutada võimalust ja lasta end koondada.
Kas seetõttu jääb mingi osa ametikohtadest ilma pädevate töötajateta?
Meil on ju üleüldiselt situatsioon, et selleks, et olemasoleva eelarvega toime tulla, peame koosseisu teatud määral vähendama. Mingit kriisi või katastroofi see vähenemine kaasa ei too. Muidugi tahaksime, et kogu väljaõpetatud personal tööl jätkaks.
Kas ühendkordoni loomisel peavad tõepoolest Paldiski või Muuga piirivalvurid hakkama igal hommikul Tallinna staapi sõitma, et tööks juhiseid saada ja siis tagasi sõita?
See on töökorralduslik küsimus, kust teenistus algab ja kus lõpeb. Selge, et ühendkordoni süda, kus tegevust planeeritakse, on kindel koht ja see asub Tallinnas. Aga need piirilõigud, mida tuleb täita, asuvad Harju maakonnas eri kohtades ning kus täpselt töö algab ja lõpeb, on taktika küsimus. Eks need, kel oma selge vastuarvamus ühendkordonile, leiavad põhjendusi, mis minu arvates pole adekvaatsed. Kui inimesed ütlevad, et nad ei teagi, mida homme tegema peavad, siis see töö on väga selgelt paika pandud, inimesed spetsialiseeritud, graafikud olemas… See on küll absoluutselt vale väide.
Kas olete nõus piirivalvurite kurtmisega, et neid pidevalt solgutatakse, organisatsiooni muudetakse, nii et neil pole stabiilset töökeskkonda ammu olnud?
Sellega on nii ja naa. Me peame riigiametnikena aru saama, et töötame riigi ja rahva huvides ning peame tarvilike muudatustega kaasa minema. Ei saa olla kogu aeg mugavusseisundis, et väliskeskkond muutub, aga meie oleme dinosaurused edasi ja arvame, et kõik on hästi.
Piirivalvurid leiavad, et uues ühendametis ei tähtsustata neid pidevalt – neil on madalamad palgad kui politseinikel, muudeti teenistusastmeid, isegi ametinimes on politsei eespool piirivalvest.
Need on väga emotsionaalsed väited. Kui ametid ühendati, siis töötajatel, kes siia tulid oma varasemate tingimuste ja palkadega, tuli need külmutada ja säilitada. Eelarvet on meil omakorda kärbitud, nii et pole meil olnud võimalusi palgareformiga midagi ette võtta. See on vale emotsionaalne väide, et kedagi vähe- või ületähtsustakse. Kõiki koheldakse siin võrdselt ja meil on kavad, kuidas viia palgamehhanism ühetaoliseks, aga see eeldab lisarahastust.
Kas suure ühendameti moodustamise järel on koostöö läinud käima rabedamalt, kui algul lootsite?
Kõiksugu varasemad praktikad - olen suhelnud nendega, kes varem selliseid muudatusi läbi teinud – on näidanud, et ühtseks tervikuks muutumine võtab natuke rohkem aega kui aasta-kaks. Tuletame meelde, et need organisatsioonid [politsei ja piirivalve – toim] on jõustruktuurid, väga tugeva ajaloolise ja kultuurilise identiteediga. Tuli moodustada üks uus identiteet. Eelnevast kultuurist loobumine, võtta vastu uus organisatsioon, uus vorm.. see on emotsionaalselt raske, arusaadav. Aga selleks ongi treenitud ametnikud, et raskustega silmitsi seista ja pühenduda inimeste turvalisuse tagamisele. See missioon aitabki sellest üle saada ja suur osa organisatsioonist ongi üle saanud ja asi liigub õiges suunas.