Prokurör: Reformierakonna menetluses jätkub kiire ja põhjalik töö

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heili Sepp
Heili Sepp Foto: Andres Haabu / Postimees

Juhtiva riigiprokuröri Heili Sepa kinnitusel jätkub Reformierakonna rahastamisskeemide uurimiseks algatatud kriminaalmenetluses töö maksimaalse põhjalikkuse ja kiirusega.

Sepp ütles Postimehele, et kriminaalmenetluses toimub praegu seni võetud ütluste kontrollimine, samuti jätkub tunnistajate ülekuulamine ja Reformierakonnast võetud materjali analüüs. «Menetlustoiminguid teostatakse maksimaalse põhjalikkuse ja kiirusega,» kinnitas ta.

Samas on tema sõnul veel vara öelda, kui kaua läheb aega, enne kui otsustatakse võimaliku süüdistuse esitamine. Praeguseks on erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumises kahtlustatavaks tunnistatud Reformierakonna endine peasekretär, justiitsminister Kristen Michal ja riigikokku kuuluv Kalev Lillo, kes käisid eelmise nädala algul ülekuulamisel keskkriminaalpolitseis.

Prokurör juhtis samuti tähelepanu, et kohtusse saatmiseks ei piisaks selle kriminaalasja puhul ka pelgalt prokuratuuri seisukohast. Nimelt saab valitsuse ja riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostada ainult õiguskantsleri ettepanekul ning juhul, kui sellega on nõus enamik riigikogu liikmeid. «Nii et kohtusse jõudmise lubamine või mitte lubamine praeguses faasis ei oleks kooskõlas seadusega,» lisas Sepp.

Selleks, et prokuratuur saaks esitada ministrile või riigikogu liikmele süüdistuse, peab riigi peaprokurör esitama esmalt taotluse õiguskantslerile, kes võib tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega, kuid kes samas ei saa kontrollida ega hinnata kogutud tõendeid. Õiguskantsler peab seejärel kuu aja jooksul otsustama, kas teha riigikogule ettepanek anda ministri või saadiku kohta süüdistusakti koostamiseks nõusolek või mitte.

Kui õiguskantsler otsustab ettepaneku parlamendile saata, võtab riigikogu selle arutlusele esimesel võimalusel, kuulates ära õiguskantsleri ettekande ning otsustades hääletusel, kas süüdistusakti koostamisega nõustuda. Nõusoleku andmiseks peab selle poolt olema vähemalt 51 riigikogu liiget.

Viimati võttis riigikogu saadikupuutumatuse toona Rahvaliitu kuulunud Villu Reiljanilt ja Ester Tuiksoolt 2009. aasta märtsis. Varem on puutumatus võetud ka Reformierakonna kauaaegselt juhilt Siim Kallaselt, sama erakonna kunagiselt peasekretärilt Heiki Kranichilt ning samuti Reformierakonda kuuluvatelt Margus Hansonilt ja Jaanus Tamkivilt.

Reformierakonna rahastamisskeemide uurimiseks alustas prokuratuur kriminaalmenetlust tänavu mais pärast riigikogu endise liikme, reformierakondlase Silver Meikari arvamusloo ilmumist Postimehes. Meikar kirjutas toona, et annetas parteile aastatel 2009–2010 115 000 krooni, mis ei olnud tema oma ja mille päritolu ta ei tea. Ettepaneku annetused Meikari nimele vormistada tegi tema sõnul Kristen Michal ning raha vahendajaks oli Kalev Lillo.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles