Endise EKP keskkomitee esimese sekretäri Karl Vaino tarbeks ehitatud ja hiljem Eesti riigi skandaalsesse suvilakompleksi kuulunud hoone on eraomaniku käes aastaid tühjana seisnud ja nüüd soovib ta sellest vabaneda.
Karl Vaino suvila Keila-Joal pandi taas müüki
9. august 2012, 12:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keila-Joal Merihobu tee 6 asuv kolmekorruseline, 380-ruutmeetrise pinnaga ja 8 toaga suvila on kinnisvaraportaalis üleval müügihinnaga 480 000 eurot. Hinna sees on ka maja ümbritsev 1,6-hektariline krunt, millel asub männimets. Kunagi nomenklatuuritöötajatele ehitatud küla on tänini valve all.
Maja omavat perekonda esindav kinnisvaramaakler Roman Kurilenko ütles, et hoonet pole aastate jooksul kasutatud, mistõttu see vajab remonti nii seest kui ka väljast.
Kurilenko sõnul on hoone müügis seetõttu, et 2006. aastal suvila soetanud eraisikul oli plaan suvila eramuks renoveerida ja sinna elama kolida, ent praegu peab pere maja asukohta 28 kilomeetri kaugusel pealinnast siiski liiga kaugeks.
Hoonele uute omanike leidmisega on tegeletud kaks kuud, kuid tulutult. Müügikuulutust vaata siit: http://www.city24.ee/kinnisvara/maja/1063873.
Mere ääres asuva Meremõisa küla uuemad suvilad rajati 1980ndatel aastatel nomenklatuuritöötajatele, kuna paigast oli kujunenud populaarne suvituskoht.
Sinna lasi 1987.-1989. aastani enda tarbeks kaks suuremat villat ehitada ka kunagine keskkomitee esimene sekretär Karl Vaino. Praegu müügis olevat hoonet jõudis ta suvilana kasutada pooltest aastat vahetult enne seda, kui ta 1988. aastal sekretäri kohalt vabastati.
Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist kasutasid suvilaid riigiametid ja riigijuhid, näiteks Toomas Savi, Siim Kallas ja Mart Laar. 1990ndate lõpus sattus kompleks aga skandaalide keskmesse, kuna ametnike ja riigijuhtide puhkekulutused kaeti maksumaksja rahast.
Keila-Joa 47 suvilat tõid riigile igal aastal poolteist miljonit krooni kahju, mille peamiseks põhjuseks olid madalad üürihinnad. Riik müüs kompleksi enampakkumisel 2003. aastal.