Ajaloolase Jaak Valge hinnangul ühendab Eesti vabadussõdalaste ja Saksa natsiliikumist eelkõige antimarksism, teised ideoloogilised kokkupuutepunktid on kas vaieldavad või puuduvad hoopis.
Ajaloolane: vapside ja natside vahele ei saa panna võrdusmärki
12. märts 2009, 16:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sarnasus kahel liikumise vahel seisnes eelkõige antimarksismis, teised ideoloogilised kokkupuutepunktid on kas vähesed, vaieldavad või puuduvad, selgitas ajaloolane Jaak Valge täna Ajaloomuuseumis toimunud konverentsil «Vabadussõjalased».
Ajaloolase sõnul iseloomustavad natsionaalsotsialismi antisemitism, rassism ja juhikultus.
«Antisemitismi siiski esines, aga pigem marksismi vastasuse kujul, aga Eesti vasakpoolsete seas oli juute päris palju,» selgitas Valge.
Ta lisas, et kui neid ilminguid antisemitismiks nimetada, siis olid need tolleaegse Euroopa foonil keskmisel tasemel ja hoopis midagi muud kui Saksamaa natsidel.
Valge tõi välja, et vapside rahastajate seas oli mitmeid mõjukaid kohalikke juute, samuti oli neid vapside juhi Larkale toetust avaldanute seas.
Ka natsionaalsotsialismile omast rassismi vapsidel ei esinenud.«Eestlasi peeti küll omapärasteks, aga mitte ülimuslikeks,» nentis ajaloolane.
Kui Saksamaa natsionaalsotsialism nõudis usku karismaatilisse juhti Adolf Hitlerisse, vabadussõjalaste ideoloogia aga Valge sõnul eitas seda.
Valge sõnul oli Andres Larka tuntud oma pehme loomuse poolest ja tema liikumise juhina ning vapside poolt esitatud riigivanema kandidaadina oli heaks näiteks, et vapsidel pole kavas teha diktaatorit.
Järgmisena esinenud ajaloolane Andres Kasekamp mainis oma kõnes, et tegelikult on üldteada, et vapside tegelik juht oli Artur Sirk, kes oli väga karismaatiline isik ja 20. sajandil eesti üks paremaid oraatoreid. Sirk aga ei sobinud oma nooruse ja aukraadi tõttu presidendikandidaadiks.
Valge sõnul ei kasutanud vapsid ka natsiliikumisele iseloomulikke poliitilise taktika võtteid , välja arvatud organisatsiooni stiil ja propaganda tehnika.
Kui vapse on viimased 76 aastat süüdistatud selles, nagu oleks neid rahastatud Saksamaa natsionaalsotsialistid, siis Valge sõnul tõendid selle finantsabi kohta puuduvad.
Varasemas ajalookäsitlusest on läbi käinud viide, nagu oleks 1933. aasta suvel vapsid küsinud rotatsioonimasina ostmiseks toetust Saksamaalt ning 5000 kuni 10 000 krooni suuruse toetuse andmist vapside ajakirjandusele arutati ka natside välispoliitikametis.
«Aga seal ei ole kirjas, et Eesti vabadussõjalaste juhid oleks küsinud seda summat, kui see just piimakirjas ei ole,» kinnitas ajaloolane. Tema sõnul lihtsalt arutatakse selle üle, mis siis juhtuks ja mis juhtuks siis, kui Saksamaa ei rahastaks.
Täna 75 aastat tagasi viisid Konstatin Päts ja Johan Laidoner läbi riigipööre, mille käigus arreteeriti üle 400 juhtiva vabadussõjalase. Pärast riigipööret korraldati kuuekuuline kaitseseisukord, suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ja selle väljaanded.