Mida tähendab teie jaoks sõnakombinatsioon «tasane maal»? Eks ikka vaikust ja rahu. Tundub, et maalikunstnik Andres Koort on seda lavakujundajaks õppinuna pidevalt otsinud. Meenuvad ansambli Sõpruse Puiestee laulust sõnad «rahu, ainult rahu». Koorti looming on samuti lõputu kulgemine rahus, mis paistis silma ka 2009. aasta näitusesarjast «Koguaeg» ja «Kogu aeg». Võibolla peitub selles iva, mis on seotud Eesti kunstimaastiku tasase maaga, mis möllab pidevates tormituultes.
Koorti tööd on alati olnud mitmeti mõistetavad ja kui seda ise silmaga ei koge, siis sellest paraku aru ei saa. See seisneb osavas lõuendi kastutamises ja erinevate tekstiilidega manipuleerimises ning värvipaigutamise kombinatsioonides, kus lõpptulemusena tekivad iga nurga alt vaadatuna erinevad varjundid ja värviskeemid.
Lavakunstnikuna tunnetab Koort nüansse ja see annab maalile mängulise ilme. Oluline on ka see, et ta ei tee näitusi projektipõhiselt, vaid eelkõige endale ja oma emotsioonide väljendamiseks keemiliste eksperimentide kaudu.
Koort on välja töötanud erilise, ainult talle omase maalitehnika, mille aluseks on traditsiooniline Hiina ja Jaapani maastikumaal, kuigi nende maade sugemeid tema töödes ei leidu. Ehk ainult mentaalsel tasandil, kus tähtis on oma mantra leidmine. Koorti töid iseloomustab meditatiivne vaikus. Vaikus filosoofilise ideena, mida võib kohata paljudes muudes valdkondades. Nii keeles, kunstis kui ka religioonis.
See pole veel siiski kõik. Kui Koorti kunst oleks raamat, oleks see tšehhi kirjaniku Milan Kundera teos «Olemise talumatu kergus». Koorti puhul kehtib fraas, et lihtsuses peitub võlu, kuid see ongi tasane filosoofia ja tasane maal, kus on vaja vaikust. Kõik ei ole kuld, mis hiilgab, ning see kehtib ka Koorti väljapaneku juures.
Igavese naasmise idee on salapärane ja Nietzsche ajas sellega ülejäänud filosoofid kimbatusse, kujutledes, et ükskord kordub kõik, mida oleme juba läbi elanud, ja et see kordumine kordub veel lõputult.
Nõnda võib öelda, et igavese naasmise idee tähendab teatud perspektiivi, mistõttu asjad ilmnevad teisiti, kui meie neid tunneme ja tunnetame. Nad ilmnevad oma kaduvuses ilma kergendavate asjaoludeta.
Seda illustreerib Koorti «Tee», sest eks meil igaühel on kohustus käia läbi lõputud teed, mida käis ka Nipernaadi. Kogu me elu on kokkuvõttes üks lõputu kulg. Samanimeline maal «Kulg» on Koortil samuti väljas. See on abstraktne kulgemine.
Parmenides püstitas kuuendal sajandil eKr küsimuse, kumma me peaksime valima, kas raskuse või kerguse? Parmenides jõudis järeldusele, et kergus on positiivne ja raskus on negatiivne. Tema arvas, et kergus on kõigist vastanditest kõige salapärasem ning mitmetähenduslikum. Koorti segatehnikas vormitud maal «Pilv» tõestab seda kõige paremini.
1966. aastal toimus Hiina kultuurirevolutsioon, kus tekkisid küsimused, mis määral osaleb maalikunst tõe paljastamisel. Mida suudab kunst tänapäeval maailma arenguks teha?
Koort tahab ilmselt heita maalikunstile ette mõttetera, et milliseid hoiakuid on maalikunst oma ajaloo vältel toetanud. Kas poliitilisi, religioosseid või idealiseerivaid silmaspidamisi. Tema taotleb igatahes kunstiteose illusoorsuse ja müstifikatsiooni hoiakut. Millegi taga on miski, mida ise ei pruugigi näha ja tähele panna. Vaja on teravat silma.
Salapärane oreool Andres Koorti töödes ometi töötab. Olgu kõne all siis kas maal ähmaselt peegelduvast Tahkuna tuletornist Hiiumaal või näitust kokku võttev pilt «Tasane maal». Eks me elamegi piiririigis ja tasasel maal ning mitte alati virtuaalsel «maalil», millest räägivadki Koorti maalid.
Näitus
Andres Koort
«Tasane maal»
Tallinnas Hobusepea galeriis
Avatud 13. augustini