Keskuse eksperdid selgitavad seda sellega, et Nõukogude Liidus kasvatati paljud moslemid üles ateistidena, kaasaegsel Venemaal on aga paljude mitteusklike perede noored usku pööranud.

Raportis, mis koostati paljudes riikides elavate moslemite küsitlemise põhjal, tehakse järeldus, et vaatamata samasugustele islamiusu põhialustele erinevad nad suuresti religioossuse ja sallivuse poolest teiste konfessioonide esindajatesse.

Näiteks usub 85 protsenti kõigist küsitletud moslemitest Allahit ja prohvet Muhamedi. Endise Nõukogude Liidu riikides leiavad pea pooled sünnijärgsed moslemid, et usk on nende elus tähtsal kohal, araabiamaades on selliseid üle 60 protsendi, Saharast lõunasse jäävates Aafrika riikides 80 protsenti.

Ususallivuse osas märkasid uurijad tendentsi, et inimesed suhtuvad tolerantsemalt teiste konfessioonide esindajatesse neis riikides, kus erinevad usurühmad elavad külg-külje kõrval. Näiteks peamiselt sunniitidest elanikega Pakistanis ei pea 41 protsenti šiiite «õigeteks» moslemiteks, samal ajal on Liibanonis ja Iraagis see number märksa väiksem.

Küsitluses osales üle 38 000 moslemit 80 rahvusest ja 39 riigist.