Haridus- ja teadusministeerium tellis Tartu Ülikoolilt uuringu, millega analüüsitakse PISA testides tugevaid tulemusi saavutanud riikide põhikooli matemaatika ainekavu. Tulemustele toetudes loodab ministeerium nii mõnestki matemaatikaõpet kummitavast probleemist üle saada.
Ministeeriumi nõunik Maie Soll ütles, et ministeeriumi lähteülesande kohaselt peab uurimisgrupp analüüsima nende häid testitulemusi saanud riikide ainekavu, mille ainekavad on võrdlemisi kaasaegsed.
8500 eurot maksma mineva uuringuga võrreldakse, milline on õppekava mahu, õpieesmärkide ja meetodite seos õpilaste tugeva tulemusega rahvusvahelises PISA (Program for International Student Assessment) testis. PISA-kriteerium on aluseks võetud seetõttu, et test mõõdab matemaatika faktiteadmiste asemel õpilaste analüütilist mõtlemisvõimet, mille poole Eesti pürgibki.
Solli sõnul telliti uuring põhjusel, et kehtiv põhikooli õppekava on saanud tugevat kriitikat. «Kui vaadata näiteks meediakajastust, siis sealt ilmneb, et matemaatika õppekava ei ole õpilastele jõukohane ja sisaldab kohati ebavajalikku. Nii saaksime vaadata, kas on asju, mida sealt võiks välja visata,» kirjeldas Soll.
Uuringu juhi, TÜ teaduri Maria Jürimäe sõnul on eesmärgid isegi laiemad. «Näiteks on Eesti olnud matemaatikaoskuse tasemelt suhteliselt edukas - PISA testi kohaselt maailmas seitsmeteistkümnes - samas on aine populaarsuse alal veel arenguruumi,» kirjeldas Jürimäe üht sihti. Lisaks võiks ainekavad anda vihjeid, kuidas eduka tulemuse saavutamiseks ümber kujundada õpetajakoolitust, eksameid ja tasemetöid, mis praegu suuresti matemaatikatundide sisu määravad.
«Kui vaadata näiteks PISA testi tulemuste tipus oleva Soome ainekava ja õpikuid, siis seal on palju erinevate valdkondadega seostamist. Kui tunni teemaks on lineaarvõrrandid, siis näiteid tuuakse lennundusest muusikani, et seda igasuguste huvidega lapse jaoks huvitavaks teha. Meil jääb õpe rohkem puhta matemaatika tasemele ja seostamine kaob rutem ära.» kirjeldas Jürimäe.
Uuringus keskendutakse põhjalikumalt viie riigi õppekavadele, millest vähemalt kaks riiki on tugevate PISA tulemustega ja kaks mitte. Riikide valik pole veel langetatud, kuid testitulemustelt vastavad kriteeriumidele näiteks Norra, Lõuna-Korea, Hiina (Shanghai ja Hongkong) ning Singapur.
Uuringu tulemused selguvad jaanuaris ja sisaldavad ka konkreetseid soovitusi Eesti matemaatika ainekava muutmiseks. Nõunik Maie Soll möönis, et üleöö muudatusi tegema ei hakata. Soovitused arutatakse läbi õpetajaskonnaga ja juunis 2013 rakenduvasse uude ainekavasse need veel ei jõua.
Lisaks matemaatikale on ministeeriumil plaanis sarnane uuring tellida ka võõrkeelte ainekavade võrdlemiseks.